Hei- hei!
Olles juba Brisbane´i lennujaamas valmis lendama uude sihtkohta, otsustasin mitme tunnist vabat aega ära kasutada ja mõtlesin, et kirjutan kiire ülevaate meie viimasest paarist nädalast, lahkumisest töölt ja uutest sihtidest :)
Viimased 2 -3 kuud oleme töötanud täiesti jutti, iga päev 8-9 h .. 1-2 vabat päeva kuus. Pööraselt.. aeg on lennanud ka tänu sellele üsnagi kiirelt tegelelikult :)
Vahepeal pidasime minu sünnipäeva .. suurt pidu ei korraldanud aga kutsusime oma kohaliku pere ja bäkkeritest sõbrad Gin Gin´ni pubisse õhtust sööma. Kuna samal päeval oli veel ühel mu armsal kaastöötajal prantslannast Clemence´l sünnipäev ja lisaks ka emadepäev.. siis otsustasime, et tähistame seda kõik koos ja õhtusöögil. Otsustasin teha ka oma lemmik kookke.. sünnipäevale eelneval päeval vorpisin pärast tööd 3 kooki valmis - 1 lemon meringue, 1 kirsi- hapukoore koogi ja 1 virsiku hapukoore koogi. Igal sünnipäevalapsel ja emadepäeva emal ju peab olema oma kook olemas :)
Õhtu läks väga kenasti, üle eriti pika aja sai inimese moodi ehk siis inimese riietega õhtust söömas käia :) Väga vahva oli!
Kuna sel ajal oli meil reisile minekuni aega umbes täpselt 2,5 nädalat, siis pidi palju asju kiiremas korras ära lõpetama hakkama.. selleks ajaks oli minust saanud täiskohaga reisiagentuur ja Mihklist täiskohaga tööhoolik. Ehk siis mina korraldasin ja otsisin välja meile 95% eesseisvast tripist samal ajal kui Mihkel lõpetas oma viimaseid "projekte" meie aussi kodu ja pere jaoks ehk siis töötas välja meile tasuta elamise. Nüüdseks on ta aeda ära teinud 2 puust treppi, 2 puust pargitooli, loomade minitalli, püstitanud uue kopli tarvis uue aia jne jne jne. Väga väga palju erinevaid asju. Jah, seda kõikke pärast pikka füüsilist tööpäeva.. vahepeal oli päris karm.. eriti näha teda üliväsinuna kirka käes treppi kaevama minemas.. enne päikeseloojangut veel.. Ta on super tubli mees meil siin! :)
Vahepeal pidime küsima end ka otseselt tööst vabaks, et saaksime vähemalt ühe korragi veel minna Bundabergi, et ajada kõik oma asjad paari tunniga korda. Vot see oli alles jooksmine- tegemist ja ostmist vajavate asjade nimikiri oli lõputu.. aga suures osas ta tehtud ka sai kuidagi.
Leidsime omale ainsad müügil olevad väga kehvast kvaliteedist ja valikuvõimalusest kätte saadavad taliriided, matkapapud jms.. reisikaart sai erinevates summades erinevaid kupüüre täis laetud ning peaaegu, et valmis minema :)
Üle pika aja oli päris vahva jälle oma uusi asju osta :) Hetkel pole pikka aega ju enam vaja olnud.. kartuliriietega on seni üsna OK ringi olnud käia.. aga nüüdseks on need kõik õnneks prügis :)
Täpselt 2 nädalat enne reisi lõppu müüsime maha ka oma auto.. algne hind, millega autot müüsime oli päris hea aga kuna reisi lõpp kuupäev hakas lähenema, alandasime seda mõtlematult päris korralikult ning lõpuks saime ka omale 2 huvilist. 1 huvitatum kui teine.. kuna meie asukoht müügist oli kohutavalt ebasoodne, siis me ei saanud hinnaga ka väga mängelda, sest mingisugust transportti seal linnade vahel ei liigu.. siis püüdsimegi esimesele huvitatule auto kiiresti ja kindlalt maha parseldada, mis meil ka õnnestus :)
Täiega kahju oli meie ratastel kodu ära müüa aga nüüd saavad ka järgmised brittidest reisisellid meie auto rõõme nautida ja seda eriti - eriti hea hinna eest! :)
Reisitähtpäeva lähenedes hakas aina rohkem ärevus tekkima juba.. Mihkel ei saanud midagi aru.. aga ma muutusin juba aina tuimemaks igas suhtes.. ei huvitanud enam väga, mida me siin üldse teeme.. paljud asjad olid juba liiga üle visanud.. - mõtlesin ainult edasi liikumisest.
Õnneks tuli viimase 1,5 nädala jooksul meile farmi veel 2 eestlast- paarike Ksenia ja Timo :) Kuna me pole siin maal väga eestlastega kokku puutunud, siis ootamatult olid neid isegi väga tore näha.. alguses ma ei saanud mitte midagi aru, mida nad räägivad.. uskumatult raske oli kuulata kedagi teist eesti keeles rääkimas peale Mihkli. Mul võttis ikka aega, et aru saada ja kuulata jälle :) Tihti peale hakasin Kseniaga suheldes talle inglise keeles tagasi vastama.. pea on nagu nii ümber programmeeritud inglise keele kuulamisele ja püüdmisele mõista kõikke.. ja püüdes kiirelt reageerida ja vastata. Eesti keelt oli päris raske minult välja pigistada :) .. kõlas päris katkiselt kellegi teisega rääkides :)
Täiega kahju on sellest, et nad Ksenia ja Timo juba varem siia farmi ei jõudnud, nad oli väga kenad inimesed .. kellega oleks tahtnud veel muljetada :) Aga ilmselt nad saavad nüüd suures osas ka tänu meile, sinna farmi pikemaks jääda :)
Viimased 2 nädalat käisime tööl koos Rexiga, kes töötab ju ka meie farmis. Tööle ja tagasi sõidust sai ikka paras ekstreemsus omaette, sest tema keskmine sõidukiirus on 130 km /h, jah.. ka väänleva tee peal ja kus kängurud on kogu aeg teedel.. Rex on viimased vähemalt 30 aastat iga päev teleka ees paar tundi ralli/vormeliauto mänge mänginud pärast tööd.. ja alati kui ta autorooli istub siis ta istub ka pm kujuteldava V8 masina rooli.. Igast sõidust sai täielik ekstreemne Tivoli sõit kihutaval rollercoastil.. oleks hea meelega ka kiivrit tahtnud kanda ja võimalusel oleks ka kurvides kaasa kiljunud! :D
Viimane nädal tööl läks niiiii pagana aeglaselt .. uskumatult aeglaselt.
Õnneks meid ei pandud enam suurt midagi korjama.. keha on lihtsalt nii katki ja väsinud sellest, et tahaks nüüd pigem puhata täiega. Saime enamus päevad olla sees Shedis ja pakkida vilju. Minu ülesandeks oli iga päev välja õpetada 1 kolmest prantslannast, kes meie asemele tuleb kui lõpetame. Ehk siis ma sain raha suure lobisemise eest ja 100x üle seletamise ja parandamiste eest palkka.. sest prantslaste inglise keel ei taha ikka kuidagi paraneda ja tundub, et mõne inimese jaoks on isegi see lihtne viljade sorteerimine ja pakkimine maailma kõige keerulisem asi :/
Lõpuks pidin välja õpetama ka pisikese Ksenia- see oli kõige vahvam! Miks!? :D sest ma sain üle kahe pika reisi aasta nii nii palju vabalt koduses eesti keeles naiste jutte lobiseda kui mul vähegi seest tuli :D
Ma natuke kardan, et koju jõudes lobisen ma suurema osa oma armsatest sõbrannadest pikalil.. Vabandan juba ette ära aga ausõna see on üsnagi põhjendatud :)
Ei jõua ära oodata, millal saab oma sõpru ja peret näha! :)
Lõpuks saabuski kätte viimane päev tööl- mis oli oodatust palju emotsionaalsem kui lootsime. Tegin varakult valmis oma sidruni koogi, meie oma farmi sidrunitest ja laimidest ning kinkisin selle meie poolt kõigile bossidele ja juhendajatele. Õnneks neile kook väga meeldis- isegi bossil lõid silmad särama :) Vedas!
Väga raske oli öelda "head aega" inimestele, keda Sa tead, et ilmselt suurema tõenäosusega Sa neid enam mitte kunagi oma elus ei näe! Meeletult raske .. kuna me olime kõige pikemat aega seal farmis veetnud bäkpäkkerid- 8 kuud lausa! (eelnev rekord viisa järgi on ikka lubatud 6 kuud) .. siis päris mitmed olid meile selle ajaga natuke hinge pugenud juba ja vastupidi..
Kõige raskem hetk tuli kui pidime ütlema oma põhi juhendajale, Jude-ile, kes muidu on selline väike mehelik karm spordinaine, "head aega". Tundus, et kõik maailma suurimad pisarad pääsesid sel hetkel valla just tema silmadest.. kellega me olime suurema osa ajast koos töötanud. Kui ta ütles, et oleme esimesed bäkkerid kogu tema farmis töötatud (20 aasta jooksul), kes teda nutma ajavad.. sain ma aru, et me oleme ikka pagana tublit tööd teinud ja meid päriselt ka hinnatakse siin. OK, farm farmiks.. aga onju teada, et inimene vajab seda tunnet.. kus ta saab tunda, et ta on vajatud, hinnatud ja asendamatu :)
OK, siin maal on kõik bäkkerid asendatavad väga lihtsalt aga vähemalt oli seda hea teada, et me oleme läinud kellelegi päriselt korda ja oleme teinud oma tööd hästi. :) See on hea tunne!
1 hetk tuli ka Bossi naine, sekretär Irene, meile ütlema, et boss Ben otsustas meile maksta Boonust siin tubli ja pika-ajalise töö tegemise eest!!!! :) Olevat jälle esimene Boonuste välja maksmiste kord!! No kui äge see on! :D Täiega lahe :D Me vaatasime Mihkliga üksteisele suurte uskumatute silmadega otsa ja ei suutnud kuidagi reageerida kui olla eriti positiivselt šokeeritult tummad ja purskasime õnnelikult naerma :)
Ben maksab meile siis Boonust eilse ja tänase (olematu) tööpäeva eest, mis siin maal võrdub sellise summaga, millega saab üks inimene vabalt 2-3 nädalat vähemalt 3 tärni hotellis mõnel eksootlisel naabermaal ära elada :)
Ehk siis praeguse blogi kirjutamise eest meil tiksub palkka! How cool is that!? :)
Aga töö tehtud- kõigile eriti emotsionaalselt head ja paremat soovitud- teel tagasi koju.. purskasin ma tõesti nutma. Siis sain ma aru, et see aeg meil siin ongi nüüdseks tehtud, raskelt töötatud.. riided haisevad higist, verest ja pisaratest.. rääkimata kõrbehaisust päikese käes! ;)
Oleme korjanud oma suure vaevaga kokku oma järgmiste trippide rahad, et nüüd vähemalt 2 kuud veel ringi sõitta.. kui väga veab.. siis ehk jääb midagi koju tulekuks ka alles.. oleks vahva! :)
Nüüdseks, lõpetatud kõik seonduv Austraalia- imelise kängurumaaga.. ootab meid ees uus ja huvitav, paar nädalat päris talvine tripp, Uus-Meremaal! :) Lõpuks saab kõik need väiksena telekast vaadatud kangelased oma silmaga üle tšekkida.. Kindlasti tahaks kohtuda oma lemmikute Xena ja Heraklesega :) võib olla leiab ka mõned amatsoonid ja maoorid metsadest üles :) .. oo ja Sõrmuste Isanda tegelased.. !
Eile õhtul juba starttisime bussiga 9h tripile Brisbane´i poole.. nüüd pooletoobistena istume siin lennujaamas ja ootame oma mitme tunni kaugusel olevat lennukit :)
Kuna arvuti juhe asub hetkel väga sügavale pakitud kotis, mida Mihkel keeldub üles otsimast.. siis jäävad siia mitmed pildid täna lisamata :) loodan, et pole hullu, kes tahab, see näeb kõikke ka hiljem.. kui koju jõuame :)
Hetke reisiplaan on siin selline:
1. juuni- 23. juuni Uus-Meremaal (Põhja ja lõuna saar mõlemad- sõidame kämpervänniga ringi)
23.juuni- 1. juuli Balil (Indoneesias)
1.juuli- 6. juuli Jaava saarel (Indoneesias)
6.juuli- 9.juuli Kuala Lumpuris (Malaisias)
9.juuli- 13. juuli Singapuris
13.juuli- 22. juuli Krabi, Phi- Phi jm Tai saared
22.juuli- 27. juuli Bangkokis (kus hetkel on sõjarahutused.. loodetavasti saab tervelt koju :) )
27. juuli lendame Londonisse minu emale külla .. shoppame paar päeva ringi ja otsime omale viisakaid inimese riideid selga ning 1.augusti pärastlõunal jõuame loodetavasti värskete peade ja kohendatud farmi välimustega tagasi kodumaale! :)
Ei jõua ära oodata!! Tahaks teid kõikki juba nii väga näha! :)
Seniks aga püüame teid oma vähe esineva internetiga kursis hoida .. ehk saab mõned pildid saadetud ja ehk mõne postkaardigi ;)
Kallid- musid, siit veel, soojalt känguru-koaala- imedemaalt,
AUSTRAALIA-st :)
Miku & Lillu
Brisbane´i lennujaam 1.juuni. 2014 :)
Olles juba Brisbane´i lennujaamas valmis lendama uude sihtkohta, otsustasin mitme tunnist vabat aega ära kasutada ja mõtlesin, et kirjutan kiire ülevaate meie viimasest paarist nädalast, lahkumisest töölt ja uutest sihtidest :)
Viimased 2 -3 kuud oleme töötanud täiesti jutti, iga päev 8-9 h .. 1-2 vabat päeva kuus. Pööraselt.. aeg on lennanud ka tänu sellele üsnagi kiirelt tegelelikult :)
Vahepeal pidasime minu sünnipäeva .. suurt pidu ei korraldanud aga kutsusime oma kohaliku pere ja bäkkeritest sõbrad Gin Gin´ni pubisse õhtust sööma. Kuna samal päeval oli veel ühel mu armsal kaastöötajal prantslannast Clemence´l sünnipäev ja lisaks ka emadepäev.. siis otsustasime, et tähistame seda kõik koos ja õhtusöögil. Otsustasin teha ka oma lemmik kookke.. sünnipäevale eelneval päeval vorpisin pärast tööd 3 kooki valmis - 1 lemon meringue, 1 kirsi- hapukoore koogi ja 1 virsiku hapukoore koogi. Igal sünnipäevalapsel ja emadepäeva emal ju peab olema oma kook olemas :)
Õhtu läks väga kenasti, üle eriti pika aja sai inimese moodi ehk siis inimese riietega õhtust söömas käia :) Väga vahva oli!
 |
| Sünnipäeva- emadepäevalised :) |
Kuna sel ajal oli meil reisile minekuni aega umbes täpselt 2,5 nädalat, siis pidi palju asju kiiremas korras ära lõpetama hakkama.. selleks ajaks oli minust saanud täiskohaga reisiagentuur ja Mihklist täiskohaga tööhoolik. Ehk siis mina korraldasin ja otsisin välja meile 95% eesseisvast tripist samal ajal kui Mihkel lõpetas oma viimaseid "projekte" meie aussi kodu ja pere jaoks ehk siis töötas välja meile tasuta elamise. Nüüdseks on ta aeda ära teinud 2 puust treppi, 2 puust pargitooli, loomade minitalli, püstitanud uue kopli tarvis uue aia jne jne jne. Väga väga palju erinevaid asju. Jah, seda kõikke pärast pikka füüsilist tööpäeva.. vahepeal oli päris karm.. eriti näha teda üliväsinuna kirka käes treppi kaevama minemas.. enne päikeseloojangut veel.. Ta on super tubli mees meil siin! :)
Vahepeal pidime küsima end ka otseselt tööst vabaks, et saaksime vähemalt ühe korragi veel minna Bundabergi, et ajada kõik oma asjad paari tunniga korda. Vot see oli alles jooksmine- tegemist ja ostmist vajavate asjade nimikiri oli lõputu.. aga suures osas ta tehtud ka sai kuidagi.
Leidsime omale ainsad müügil olevad väga kehvast kvaliteedist ja valikuvõimalusest kätte saadavad taliriided, matkapapud jms.. reisikaart sai erinevates summades erinevaid kupüüre täis laetud ning peaaegu, et valmis minema :)
Üle pika aja oli päris vahva jälle oma uusi asju osta :) Hetkel pole pikka aega ju enam vaja olnud.. kartuliriietega on seni üsna OK ringi olnud käia.. aga nüüdseks on need kõik õnneks prügis :)
Täpselt 2 nädalat enne reisi lõppu müüsime maha ka oma auto.. algne hind, millega autot müüsime oli päris hea aga kuna reisi lõpp kuupäev hakas lähenema, alandasime seda mõtlematult päris korralikult ning lõpuks saime ka omale 2 huvilist. 1 huvitatum kui teine.. kuna meie asukoht müügist oli kohutavalt ebasoodne, siis me ei saanud hinnaga ka väga mängelda, sest mingisugust transportti seal linnade vahel ei liigu.. siis püüdsimegi esimesele huvitatule auto kiiresti ja kindlalt maha parseldada, mis meil ka õnnestus :)
Täiega kahju oli meie ratastel kodu ära müüa aga nüüd saavad ka järgmised brittidest reisisellid meie auto rõõme nautida ja seda eriti - eriti hea hinna eest! :)
Reisitähtpäeva lähenedes hakas aina rohkem ärevus tekkima juba.. Mihkel ei saanud midagi aru.. aga ma muutusin juba aina tuimemaks igas suhtes.. ei huvitanud enam väga, mida me siin üldse teeme.. paljud asjad olid juba liiga üle visanud.. - mõtlesin ainult edasi liikumisest.
Õnneks tuli viimase 1,5 nädala jooksul meile farmi veel 2 eestlast- paarike Ksenia ja Timo :) Kuna me pole siin maal väga eestlastega kokku puutunud, siis ootamatult olid neid isegi väga tore näha.. alguses ma ei saanud mitte midagi aru, mida nad räägivad.. uskumatult raske oli kuulata kedagi teist eesti keeles rääkimas peale Mihkli. Mul võttis ikka aega, et aru saada ja kuulata jälle :) Tihti peale hakasin Kseniaga suheldes talle inglise keeles tagasi vastama.. pea on nagu nii ümber programmeeritud inglise keele kuulamisele ja püüdmisele mõista kõikke.. ja püüdes kiirelt reageerida ja vastata. Eesti keelt oli päris raske minult välja pigistada :) .. kõlas päris katkiselt kellegi teisega rääkides :)
Täiega kahju on sellest, et nad Ksenia ja Timo juba varem siia farmi ei jõudnud, nad oli väga kenad inimesed .. kellega oleks tahtnud veel muljetada :) Aga ilmselt nad saavad nüüd suures osas ka tänu meile, sinna farmi pikemaks jääda :)
Viimased 2 nädalat käisime tööl koos Rexiga, kes töötab ju ka meie farmis. Tööle ja tagasi sõidust sai ikka paras ekstreemsus omaette, sest tema keskmine sõidukiirus on 130 km /h, jah.. ka väänleva tee peal ja kus kängurud on kogu aeg teedel.. Rex on viimased vähemalt 30 aastat iga päev teleka ees paar tundi ralli/vormeliauto mänge mänginud pärast tööd.. ja alati kui ta autorooli istub siis ta istub ka pm kujuteldava V8 masina rooli.. Igast sõidust sai täielik ekstreemne Tivoli sõit kihutaval rollercoastil.. oleks hea meelega ka kiivrit tahtnud kanda ja võimalusel oleks ka kurvides kaasa kiljunud! :D
Viimane nädal tööl läks niiiii pagana aeglaselt .. uskumatult aeglaselt.
Õnneks meid ei pandud enam suurt midagi korjama.. keha on lihtsalt nii katki ja väsinud sellest, et tahaks nüüd pigem puhata täiega. Saime enamus päevad olla sees Shedis ja pakkida vilju. Minu ülesandeks oli iga päev välja õpetada 1 kolmest prantslannast, kes meie asemele tuleb kui lõpetame. Ehk siis ma sain raha suure lobisemise eest ja 100x üle seletamise ja parandamiste eest palkka.. sest prantslaste inglise keel ei taha ikka kuidagi paraneda ja tundub, et mõne inimese jaoks on isegi see lihtne viljade sorteerimine ja pakkimine maailma kõige keerulisem asi :/
Lõpuks pidin välja õpetama ka pisikese Ksenia- see oli kõige vahvam! Miks!? :D sest ma sain üle kahe pika reisi aasta nii nii palju vabalt koduses eesti keeles naiste jutte lobiseda kui mul vähegi seest tuli :D
Ma natuke kardan, et koju jõudes lobisen ma suurema osa oma armsatest sõbrannadest pikalil.. Vabandan juba ette ära aga ausõna see on üsnagi põhjendatud :)
Ei jõua ära oodata, millal saab oma sõpru ja peret näha! :)
 |
| Meie armsad bäkkerid |
Lõpuks saabuski kätte viimane päev tööl- mis oli oodatust palju emotsionaalsem kui lootsime. Tegin varakult valmis oma sidruni koogi, meie oma farmi sidrunitest ja laimidest ning kinkisin selle meie poolt kõigile bossidele ja juhendajatele. Õnneks neile kook väga meeldis- isegi bossil lõid silmad särama :) Vedas!
Väga raske oli öelda "head aega" inimestele, keda Sa tead, et ilmselt suurema tõenäosusega Sa neid enam mitte kunagi oma elus ei näe! Meeletult raske .. kuna me olime kõige pikemat aega seal farmis veetnud bäkpäkkerid- 8 kuud lausa! (eelnev rekord viisa järgi on ikka lubatud 6 kuud) .. siis päris mitmed olid meile selle ajaga natuke hinge pugenud juba ja vastupidi..
Kõige raskem hetk tuli kui pidime ütlema oma põhi juhendajale, Jude-ile, kes muidu on selline väike mehelik karm spordinaine, "head aega". Tundus, et kõik maailma suurimad pisarad pääsesid sel hetkel valla just tema silmadest.. kellega me olime suurema osa ajast koos töötanud. Kui ta ütles, et oleme esimesed bäkkerid kogu tema farmis töötatud (20 aasta jooksul), kes teda nutma ajavad.. sain ma aru, et me oleme ikka pagana tublit tööd teinud ja meid päriselt ka hinnatakse siin. OK, farm farmiks.. aga onju teada, et inimene vajab seda tunnet.. kus ta saab tunda, et ta on vajatud, hinnatud ja asendamatu :)
OK, siin maal on kõik bäkkerid asendatavad väga lihtsalt aga vähemalt oli seda hea teada, et me oleme läinud kellelegi päriselt korda ja oleme teinud oma tööd hästi. :) See on hea tunne!
1 hetk tuli ka Bossi naine, sekretär Irene, meile ütlema, et boss Ben otsustas meile maksta Boonust siin tubli ja pika-ajalise töö tegemise eest!!!! :) Olevat jälle esimene Boonuste välja maksmiste kord!! No kui äge see on! :D Täiega lahe :D Me vaatasime Mihkliga üksteisele suurte uskumatute silmadega otsa ja ei suutnud kuidagi reageerida kui olla eriti positiivselt šokeeritult tummad ja purskasime õnnelikult naerma :)
Ben maksab meile siis Boonust eilse ja tänase (olematu) tööpäeva eest, mis siin maal võrdub sellise summaga, millega saab üks inimene vabalt 2-3 nädalat vähemalt 3 tärni hotellis mõnel eksootlisel naabermaal ära elada :)
Ehk siis praeguse blogi kirjutamise eest meil tiksub palkka! How cool is that!? :)
Aga töö tehtud- kõigile eriti emotsionaalselt head ja paremat soovitud- teel tagasi koju.. purskasin ma tõesti nutma. Siis sain ma aru, et see aeg meil siin ongi nüüdseks tehtud, raskelt töötatud.. riided haisevad higist, verest ja pisaratest.. rääkimata kõrbehaisust päikese käes! ;)
Oleme korjanud oma suure vaevaga kokku oma järgmiste trippide rahad, et nüüd vähemalt 2 kuud veel ringi sõitta.. kui väga veab.. siis ehk jääb midagi koju tulekuks ka alles.. oleks vahva! :)
Nüüdseks, lõpetatud kõik seonduv Austraalia- imelise kängurumaaga.. ootab meid ees uus ja huvitav, paar nädalat päris talvine tripp, Uus-Meremaal! :) Lõpuks saab kõik need väiksena telekast vaadatud kangelased oma silmaga üle tšekkida.. Kindlasti tahaks kohtuda oma lemmikute Xena ja Heraklesega :) võib olla leiab ka mõned amatsoonid ja maoorid metsadest üles :) .. oo ja Sõrmuste Isanda tegelased.. !
Eile õhtul juba starttisime bussiga 9h tripile Brisbane´i poole.. nüüd pooletoobistena istume siin lennujaamas ja ootame oma mitme tunni kaugusel olevat lennukit :)
Kuna arvuti juhe asub hetkel väga sügavale pakitud kotis, mida Mihkel keeldub üles otsimast.. siis jäävad siia mitmed pildid täna lisamata :) loodan, et pole hullu, kes tahab, see näeb kõikke ka hiljem.. kui koju jõuame :)
Hetke reisiplaan on siin selline:
1. juuni- 23. juuni Uus-Meremaal (Põhja ja lõuna saar mõlemad- sõidame kämpervänniga ringi)
23.juuni- 1. juuli Balil (Indoneesias)
1.juuli- 6. juuli Jaava saarel (Indoneesias)
6.juuli- 9.juuli Kuala Lumpuris (Malaisias)
9.juuli- 13. juuli Singapuris
13.juuli- 22. juuli Krabi, Phi- Phi jm Tai saared
22.juuli- 27. juuli Bangkokis (kus hetkel on sõjarahutused.. loodetavasti saab tervelt koju :) )
27. juuli lendame Londonisse minu emale külla .. shoppame paar päeva ringi ja otsime omale viisakaid inimese riideid selga ning 1.augusti pärastlõunal jõuame loodetavasti värskete peade ja kohendatud farmi välimustega tagasi kodumaale! :)
Ei jõua ära oodata!! Tahaks teid kõikki juba nii väga näha! :)
Seniks aga püüame teid oma vähe esineva internetiga kursis hoida .. ehk saab mõned pildid saadetud ja ehk mõne postkaardigi ;)
Kallid- musid, siit veel, soojalt känguru-koaala- imedemaalt,
AUSTRAALIA-st :)
Miku & Lillu
Brisbane´i lennujaam 1.juuni. 2014 :)
 |
| Bye - bye farmielu ! :) |
No comments:
Post a Comment