Austraalia 2012 -2014: Minimaxi jõulupuhkus .. sulamis äärel :)

Tuletan meelde, et piltidele klõpsates, saab neid ka suuremalt vaadata .. kes ei ole kursis :)

Vahepeal on möödunud päris mitu head kuud kui viimati blogi kirjutasin.. vahepeal on isegi aastaarv muutunud: Parimat uut aastat Teile kallid ! J Loodan, et ka jõulud möödusid muhedalt pere ja sõprade seltsis meeliülendavat jõulupraadi nautides J ..meil siis BBQ grilli ;)

Ma jätan hetkel ühe blogi jutu vahele, mõtlesin et kirjutan seda hoopis hiljem. Ruttan ette ning räägin teile meie väiksest jõulutripist lõunamaal J

Lõpetasime oma töö tsitrusefarmis 20.dets ning saime 2 nädalat jõulupuhkust, et 6. jaanuar värske keha ja vaimuga tagasi olla! Mõtlesime, mida saame selle ajaga ära teha.. väga palju valikuid nagu ei jäänudki, sest väike aasia tripp oleks liiga kiire ja planeerimata olnud ning Bundabergi kanti ka niisama luusima poleks tahtnud jääda.. saaks ikka natukenegi eemale sellest kohast.. kasvõi 2 nädalatki.

Nii plaanisimegi teha kiire sõidu mööda sisemaad alla Victoriasse (1 Austraalia osariikidest), Melbourne´i, sealt maailma tuntud Ocean Road´ile, mööda ranniku äärset ülesse Canberrasse (Austraalia pealinna) ning aastavahetuseks maailma ühte võimsamat ilutulestiku shõud vaatama- Sydneysse.. ja sealt üles tagasi Queenslandi, Bundabergi, „koju“. Kilomeetritelt muidugi see oleks üsna ahne amps, ligi 6000 km kokku.

Plaanisime paar nädalat enne sõittu tripi nii täpselt ära, et teadsime peaaegu meetri täpsuselt kui mitu km meil on iga päev plaanis sõitta (kängurude pärast ei plaaninud ka pimedas sõitmist), mida vaatamas käime ning kuhu ööseks jõuame (kuhu rest area´le). Rest area leidmine oli vist kõige keerulisem, sest pidime arvestama, palju me tõenäoliselt sõitta jõuame ja palju aega meil kusagil rahvuspargis vms vaatamisväärsuse juures kulub. Meil on raamat, kus on kirjas kõik rest aread teedel, kuid igasse neist ei või ööseks jääda. (trahvi saada ei taha, sest need on siin ikka tõesti suured .. kõvasti rohkem kui eesti keskmine kuupalk J )
Rest area kujutab siis endast kohta, kus võib teha peatuse, pikniku ja mõnes võib ka ööseks jääda. Seal on alati olemas tualetid, pikniku lauad, BBQ grillid, mõnikord duššid jms. Kõik vajalik ühesõnaga J Seal võib nii telkkida kui ka autodes magada.. vanem generatsioon sõidab kohale oma karavanmajadega, noored magavad oma kämperbussides/ autodes või telgivad. See on Austraalias tavalisem kui arvata võib ning keegi ei vaata üldjuhul sellele kuidagi villtu J

Ootasime viimased 2 nädalat oma sõittu nii väga, et raske oli tööle keskenduda.. oleks suure heameelega jätnud need laimid, sidrunid ja passioniviljad kus kurat.. saaks juba ära! No ega farmitöö meiegi lemmik ole ju J Viimased päevad olime mõtetes ammu paarituhande km kaugusel .. aga ikka oli vaja veel neid taimi siduda.. siduda ja istutada.. siduda ja korjata.. võeh. Vahepeal oli farmijõulupidu ja viimane tööpäev ei jäänudki enam kaugele.. toidu ja veevarud olid meil juba ammu ära pakitud- täiesti valmis! Viimane tööpäev õnneks jäi ka päris lühikeseks, kõik töötajad lõid juba põhimõtteliselt aega surnuks, et tunnid põllul täis tiksuda. Mõni tähtsam tööline sättis oma suurt uhket kalapaati retkeks valmis- inimesed olid tõeliselt puhkuse meeleolus juba .. tööst mõeldi ainult siis kui sattusime mõne bossi käsilase silme alla vms. Üldiselt oli väga lebo.. tööpäev oleks samahästi võinud ära jääda ju J

Kell sai 12.00! – jätsime teistega jällenägemiseni ning tormasime pesema, et kiiresti teele asuda! (reedeti lõpetame töö tavaliselt 12.30 juba, sai isegi veel varem minema seekord). Pakkisime end autosse sisse ja gaas põhja! Terve esimene päev sõitsime.. lihtsalt sõitsime .. vasakule- paremale- üles- alla mööda väänlevaid teid.. 480 km.

Iga päev sõitsime 300- 600 km.

Eesmärk jõuda 24. detsembriks Melbourne Motelli jõule pidama ja sealt 31. detsembriks Sydneysse. Vahepeal püüdsime näha nii palju kui vähegi võimalik ja mis oli vähegi külastamist väärt. Muidugi jäi ka väga palju asju nägemata- kahjuks!.. 2 nädalat on ikkagi 2 nädalat :/ pidi valima parimad välja J

Sõitsime läbi ikka päris mitmetest sisemaa ajaloolistest linnadest. Üldmuljelt on nad eurooplase jaoks üsnagi igavad ning vägagi ühenäolised. Siin maal on kahtlemata loodus see põhiline!

Mööda sisemaad teel Melbourne´i külastasime selliseid suuremaid kohti:

Sawn Rock

Mount Kaputar´i rahvuspark. Tegemist oli üsnagi mägise rahvuspargiga, kuhu meie autoga polnud soovituslik rallima minna. Läksime siis ligipääsetavaimasse ja nägime ära Sawn Rock´i. Nägime kõikvõimast 40m kõrgust kaljuseina, mis meenutas hiiglaslikku orelit. Omaette ilus rahvuspark, kus nägime ka inimese kõrgust suurt känguru tee ääres matsutamas. Need suured on ikka päris võimsad!

Warrumbungle rahvuspark. Varahommikul sõitsime kohale uude rahvusparkki, kus nägime meeletult ilusaid mägiseid vaateid. Igal kivimürakal oli ka oma nimi, 1 oli lausa „Breadknife“ (leivanuga). Koht ise asus Austraalia astronoomia pealinna Coonabarabran´i kõrval. Teel tuntud rahvusparkki, nägime ära ka mäe otsas paikneva Austraalia suurima astronoomia uurimiskeskuse, Siding Spring Observatory.

Warrumbungle rahvuspark

Peak Hill´i pealtavatud kullakaevandus. Jap, kõlab hästi eksole? J Sealt sai kulda kaevandada 1893-2002. 5,5 miljonist tonnist kivist kaevandati välja 200.000 untsi kulda, see teeb.. kui mitu kilo kulda ? J u 5500 kg ütleb google.

Wellingtoni koopad. Tegemist on siis 1800. aastatel täiesti tavalise maa alt avastatud suurejooneliste paekivi koobastega. Meil oli valida mitme koopa vahel, mida külastada saime, kuid piirdusime kahega ehk siis 2h tuuriga J Kuna olen varem mitmes erinevas riigis sellistes koobastes käinud, siis ausalt öeldes ei erinenud need omavahel suurt väga.

Meduus

Altar

Kristallid

CSIRO Parkes Raadio Teleskoop. Üks Austraalia hiiglaslikest teleskoopidest, mis on siis kosmosega otseühenduses J See teleskoop oli isegi 2000ndal aastal peaosatäitja filmis „The Dish“. Kaugelt nägi ta ikka täpselt nii võimas välja, et võis arvata, et meil ongi nüüd võimalus otse tulnukatega ühendust võtta! Peaaegu nägime ka teleskoobi taeva poole suunamist.. kõndisime auto poole kui samal ajal see tohutu taldrik end keeras- ülivaikselt- tagasi vaadates oli see natuke ootamatu hetk J

Narrandera koaalad. Üks väike koaala pealinn Austraalia sisemaal. Käisime avastasime kohalikku metsa.. olime üsnagi lootusrikkad.. käisime u km või 2 ja midagi ei näinud.. silmad pingul otsimas neid hallide puude latvadest. Nad ju ise ka hallid- kerge ülesanne see ei olnud aga keeldusin lahkumast ilma neid nägemata .. õnneks ei pidanud enam palju jalutama. Järsku täielikus vaikuses, kuulsime me norskamist! NORSKAMIST!! :D kes või mis see ikka olla saab kui mitte unimütsist koaala! Järgnesime norskamisele ning leidsime üsnagi kiiresti üles ühe halli põõnava palli. Meie krõbisevate sammude peale ärkas ta üles ning jäi nagu väike puu otsas seilav kapten meid kergelt unepurjus peaga jõllitama. Meie puu alt vaatasime teda aga armujoovastuses J .. ei tea, kuidas loomad ikka nii armsad saavad olla! Õnneks nägime paari norisevat loomakest veel ning olime valmis rahulolevalt jälle edasi sõitma: J

Enne Melbourne´i jõudmist oli paar päeva nii kuum nagu oleks ehtsas saunas olnud.. 43 kraadi, õhk lihtsalt seisis ning kärbsed püüdsid sind elusalt ära süüa, ronides ninna-suhu-kõrva ja ei lasknud väljas lihtsalt ollagi. Uskumatu on see, et neid on lihtsalt nii palju, et sa reaalselt lähed hulluks: nad ei lase sul süüa teha, süüa ega miskit. Selleks tuleb autosse ronida, et rahulikult oma eine kallale asuda! Kärbestega vihaselt võidu vehkides käib alati sada mõtet läbi, kuidas ma juba kodupiletid valmis ostan ja oleme valmis kohe ära sõitma .. :D ausõna, see on täpselt nii kohutav! Rääkige veel haidest, krokodillidest, ussidest ja ämblikest.. võeh! KÄRBSED on need põhilised õudused siin maal! :D Suvi on veel see kärbeste põhihooaeg ;)

Ja siis päev hiljem oli juba täitsa „külm“ kui nii võtta.. nagu oleks Alppidesse jõudnud! Päike paistis aga õhk oli kargem juba :D ja issand kui kaua me sellist õhutemperatuuri oodanud olime..unistanud olime ja mida kõikke!! Täielik unistuste ilm! J öösel sai meeletult hästi magada jälle ja no tõesti oli mõnus! .. Melbourne kandis on ilmad nii muutlikud, et 1 hetk on lämmatavalt kuum, teine hetk jäiselt külm.. nii muutus ka meie mõnus ilm kiiresti jälle kuumaks juba järgmisel päeval- kahjuks! Kunagi ei tea, mida oodata!

Jõulud Melbourne´s. Bundabergist Melbourne´i on autoga umbes täpselt sama palju kui Eestist lõuna Hispaaniasse. Jõudsime sinna nagu plaanitud- 24.dets hommikul (3,5 päevaga)- kui jõuluhullumaja oli juba tõeliselt alanud! Meie motell oli täpselt kesklinnas ja sinna saamine võttis aega u 1,5 h ja vähemalt 50 km? Meeletu möll käis ümberringi, jõhker sagimine ja nii palju autosid, inimesi, tramme jms. Mul oli kõige üldisem Melbourne linna kaart käes, mis meil atlasest võtta oli.. ja no tõesti kohutav oli sellega J Kõige tipuks kõige segadusse ajavam oli see, et kui tahad teha parempööret, tuleb seda sooritada vasakpoolseimast reast! Ennekuulmatu aga seal olid spets kastid teede peale maha joonitud selle jaoks. Uskumatu, + kõik kohad olid ühesuunalisi teid täsi.. vedas, et lõpuks motelli kohale jõudsime- see oli ikka tõeliselt ajudele käiv närviline seiklus veel närvilisemas liikluses. Ja issand kui palju kohtab siin Austraalias neid autokauboisid, kes Sinust ükskõik kuidas üle tahavad sõitta, kuna sõidad ju ilmselgelt aeglaselt- kõrgeima lubatud kiirusega J 70% ajast linna poole sõittes, hoidsin ma kätega peast kinni- see oli lihtsalt Kaos! OK, Kairos jms kohtades on suuremad liikluskaosed aga no see oli tänapäeva suurlinna tõeline jõululiikluskaos J

Motell oli tavaline, meie jaoks eriline, sest kõik tundus jälle eriti mugav (kraanikauss käe juures, tualet oma toas, telekaaaas ja suur voodi ja kuum dušš (viimased mitu kuud oleme saanud külma dušši ainult J )). Mõnus aga onju teada, et inimene harjub mugavustega kiiresti ära jälle ;)

Kodinad lahti pakitud, läksime linna uudistama! See oli no tõesti rahvast paksult täis! Me olime nagu 2 maakat suurde moelinna lahti lastud- kõik nägid nii rikkad ja stiilsed välja. Nii palju eri rahvuseid, absoluutselt igast maailma nurgast! Peamiselt paistsid silma asiaadid nagu ikka.. iga teine oli asiaat! Ilma liialdamata! Valgeid inimesi oli küll aga tundus, et ikkagi palju vähem, muidugi oli ka palju hindusid, väga palju! Ja siin maal elavad hindud ikka tõesti rahamägede otsas! Aa.. ja lisaks väga palju moslemeid! Tõeliselt mitmenäoline linn ikka! .. meie jalustasime ringi, kuhu jalad aga kandsid.. põhitänavad + hiinalinn ja kreekalinn jne. Käisime läbi võimalikult palju vaatamisväärsusi, mis sai ning suundusime maiustega tagasi motelli jõule pidama J

Jõulud olid meil lihtsad, sõime head toittu ja vaatasime ühe silmaga tv-d, püüdsime rääkida peredega juttu natuke ja puhkasime niisama mõnusalt katuse all J Ikka kahju, et juba teist aastat oleme olnud jõulude ajal peredest ja sõpradest eemal! Kurb aga järgmised jõulud oleme juba tagasi kodus! J

Järgmine päev käisime veel Melbourne peal ringi, enamus kohti oli kinni ja linn üsnagi vaikne. Hea oli jalutada kui inimeste horde liikvel ei ole J Linna keskväljakul oli veel jõulukontsert ning tekkis tõesti natukenegi jõulumeeleolu! Tundub, et siin maal tähistavad inimesed jõule ikka kordades rohkem kui Euroopas J Ehteid ja asju oli lihtsalt niiii palju.. jõulumuusikat ja jõuluvanu jne jne. Lund siin küll ei ole, sest südasuvi on .. J

Järgmine koht, kuhu pidime kindlalt jõudma, oli Great Ocean Road!

Eelnevalt sõitsime küll mitmeid ilusaid kohti läbi aga seda teed ei anna küll mitte millegagi võrrelda J Tee algas Melbournest u 150 km edelast- Torquay´st ning rannikuäärne tee lookles ligi 260 km mööda „laevavraki rannikut“ kuni Warrnambooli´ni. Great Ocean Road´i puhul on tegemist maailma suurima sõjamemoriaaliga, mis on ehitatud käsitsi (!) Esimesest Maailmasõjast tagasi tulnud sõdurite poolt, austusest oma kadunud kamraadide vastu. Teed hakati ehitama 1918 ning avati juba 1932 aastal ning samuti on ta maailma üks kõige imetlusväärsem rannikuäärne „tourist drive“! J Kahtlemata!

Tee oli väga kitsas ja looklev ning väga paljud, ilmselt siis kohalikud vms, täiega surusid tagant peale, et kiiremini liiguks või siis kihutasid pööraselt mööda.. mine tea võib olla olid turistid, kes tegid üksteisega võidu vms aga pagana ohtlik oli see tee küll. Tee peal nägime ära mitmeid hingetuks võtvaid vaateid ookeanile, mägedele ja rannikuäärsele. Parimad nimetan ära siin all:

Erskine kosk:

Teddy´s vaatepunkt:

Mt Defiance vaatepunkt:

Apollo Bay: Rudyard Kiplingu kirjelduse järgi tuntud kui „Vee äärne paradiis“.

Otway poolsaare majakas: Austraalia vanim maal ja elus püsiv, 1848 ehitatud majakas võimaldas imeilusat vaadet ookeanile ja selle ümbrusele 80m kõrguselt merepinnast. Autoga teel majakani sai näha mitmeid koaalasid puude otsas magamas, paljud autod olid jäänud kitsa tee äärde seisma, et mõnda lähemal olevat selli pildistama minna. Koaalad on siin maal ikka tõeliseks atraktsiooniks J Keda see majakas enam huvitab kui koaalasid on mets täis? :D

PORT CAMPBELL´i rahvuspark: Port Campbell´i linn, kus ööbisime karavanipargis, oli no ikka tõeliselt kallis koht, kuid kahjuks olime sunnitud sinna minema.

Gibsoni trepid: võimaldasid meil mööda kaljuseina raiutud paekivi treppe mööda alla randa minna, et seal apostleid lähemalt uurida J

12 Apostlit /pühakut: kunagi nimetati neid pühakute asemel hoopis "emiseks (Mutton Bird´i saar) ja põrsateks (apostlid) ".. kuna kohalikud arvasid, et neil on ikkagi rohkem glamuuri kui lihtsalt keskmistel farmi loomadel, nimetati neid ümber apostliteks/ pühakuteks. Tegemist on siis 6000 a vanuste paekivi sammastega, mis on sinna aja jooksul kogu ülejäänud ranniku osast välja kujunenud.

Loch Ard Gorge: See koht on Loch Ard laeva järgi nimetatud, mis asus teele Inglismaalt 1878, laeval 54 inimest. Laev uppus siin, Austraalias, 3 kuud hiljem. 52 inimest hukkus.

London Bridge:

The Grotto:

The Arch:

Bay of Martyrs:

Laevavraki rannik: Victoria osariigi rannikul on teadaolevalt üle 630 laevavraki ja enamus neist on just Great Ocean Roadil Cape Otway ja Petersborough vahel (u 50 km ranniku alal). Mitmete vrakkide jäänused on mõõna ajal näha, peamiselt just ankrud ja mõned kahurid, lisaks on võimalik mitmete vrakkide juurde sukelduda.

Ankur ja kahur

Tahtsime jõuda veel edasi, Bay of Islandile, mis enamvähem tähistab Ocean roadi lõppu ranniku ääres, kuid politsei suunas meid tee peal tagasi suure tulekahju tõttu.. suitsu oli küll juba kaugelt näha aga ei osanud arvata, et teed läbipääsmatud on. Pidime siis osa teest tagasi sõitma ja uue tee välja nuputama.. arvestades, et seal kandis on üsna mägised ja mitte just kõige paremad teed.

Peamine osa nähtud, võtsime suuna tagasi Melbourne poole ja sealt läbi, et jõuda mööda kiirteid ja väikseid linnu pidi tagasi New South Wales´i ja sealt Canberra, Austraalia pealinna poole. Kõige pealt hüppasime läbi Edenist, mis tundus olevat nime järgi eriti eksootiline, kuid lõpuks siiski tavaline helesinise veega linn. Eden oli siis vaalapüügi pealinn. Käisime ka Killer whale´i (tapjavaala ehk orka) muuseumis, mis rääkis palju erinevaid vaalapüügi lugusid ja miks vaalapüükki üldse eriliseks peeti. Nimelt tapjavaalad aitasid inimestel tavalisi vaalu püüda, nad olid nagu lambakoerad, kes aitasid lambaid kokku ajada. Neil oli ka põhi vaala „boss“ olemas, „Old Tom“, kes ajas kõige pealt tapjavaalad kokku, et need koos saaksid piirata tavaliste vaalade pääsemist vaalapüüdjate käest. Orkad/tapjavaalad said pärast oma osa vaalapüügist- vaala keele ja huulte näol. Viimane vaal püüti seal 1928, nüüdseks on see juba õnneks keelatud. Muuseumis oli põhiatraktsiooniks Old Tom´i skelett ja sinivaala lõualuu, mis olid ikka tõsiselt suured. Seal oli ka 1 põnev jutt, kuidas 1 mees jäi vaala kõhus ellu, kuna vaal suudab kopsudes mitme tunni jagu hapnikku hoida ja neelab kõik oma „toidu“ ilma läbi närimata alla. Mees avastati ligi 24 h hiljem vaala maost kui vaal kinni püütud oli.. kuna vaala magu on väga happeline, siis mees oli näost lubivalge ja teadvuseta, kuid siiski elus. Ta kaotas kõik oma juuksed ning suri üsnagi noorelt, 36selt.

Teel Canberrasse nägime ka üle 2 aasta jälle lund! Küll väga väga kaugelt.. sõitsime Snowy mountain´i tee peal, mis pidi minema siis Austraalia suurimatesse lumekuurortidesse, kuid keerasime ära Canberra peale.. aga kaugelt siiski oli näha üksikuid valgeid mäetippe. Kahtlane vaatepilt kui väljas on kuradi kuum.. üle 35 kraadi.

vaade parlamendi hoonele

Canberra, Austraalia pealinn. Ehitati ainult sellepärast, et Sydney ja Melbourne ei jõudnud omavahel kokkuleppele, kumb neist võiks olla pealinn, sest mõlemad ju tahtsid olla. Leiti kompromiss ja ehitati nende vahele, sisemaale 100% planeeritud linn. Linna ülesehitus ja planeering on piinliku täpsusega läbi mõeldud, iga suursugune hoone asub oma kohal põhjusega. Linn planeeriti 1912 Chicago arhitekti Griffini poolt, kes võitis rahvusvahelise disani võistluse, mis planeeris pealinna ehitust. Linn koosneb pealt vaates hästi planeeritud ringidest ja ruutudest.

Käisime ära paljudes erinevates rahvusmuuseumides, mis kõik olid tasuta, üksikud suured väljapanekud olid tasulised.

senati ruum

Üks meeldejäävaim ja lahedam oli parlamendi hoone, kus said tavainimesed sees uudistamas käia. Muidugi tehti turvakontroll ja kotid vaadati läbi jms aga siiski see oli võimas ja sai näha senati, esinduse ja parlamendi saale jne. Lisaks on lahe teada, et selle parlamendi hoone avas 1988 aastal Kuninganna Elizabeth II ja seal on käinud isegi Obama visiidil! Lisaks on selle parlamendi hoone arvatav eluiga vähemalt järgmised 200 aastat, mis onju täiega palju! Ja parima vaate linnale saab just parlamendi hoone katuselt, kuhu on kasvatatud külgedele muru ja inimesed teinekord peavad seal piknikku, käivad paljajalu peal ja mõni teeb mäkketõusu trenni nt J Öelge, millise maailma parlamendi hoone peal on seda veel võimalik ja lubatud teha? :D

parlamendi hoone katusel

Parlamendi hoone

Järgmine lemmik koht oli War Memorial (Sõjamemoriaal). See oli ikka tõeline sõnatuksvõttev tempel, mõlemal pool olid pikad mustad seinad, mille vahedesse olid pandud kunst moonid.. ühel pool seina olid Esimeses MS hukkunute Austraalia sõdurite nimed ja teisel pool seina Teises MS hukkunute nimed. Uskumatu kui võimsa efekti see tekitas.. näha kõikki neid nimesid ja seal oli ka piisavalt mõjuv jutt seinal kirjas, mis pani tõesti mõtlema. Selle keskmes asus uhke templi moodi hoone, kus oli pisikestest kividest pandud kokku sõdurite pildid seinale. Uskumatu. See oli liiga uskumatult võimas, et mul kadus sellest isegi isu pilti teha. See oleks olnud kuidagi väga ebasünnis ja kohatu. Sõjamemoriaal ikkagi ja jällegi arvatavasti maailma üks ilusamaid.

I ja II MS hukkunud sõdurite nimed

Lisaks käisime ära minu kauaoodatud Austraalia Spordi Instituudis, mis vorbivad maailma parimaid sportlasi kokku! Seal tehti meile tuur, mida viisid läbi oma ala parimad sportlased, meil oli siis noor aerutaja ja kaugushüppaja. Meile räägiti kõigest, mismoodi ja palju nad treenivad, näidati kus treenivad ja no see oli minu meelest ikka päris võimas! Eriti ujula oma erinevate tehnovidinatega! J Kahjuks ei näinud kedagi sel ajal eriti treenimas, sest enamusel oli jõulupuhkus veel ja meil oli selline aeg, kus tavaliselt nad ei treeni. Sain osta natuke nänni ja jäin väga rahule! J Uskumatu, et kõik need maailma tippujujad on sealt tulnud! .. kõik need mulle siin hetkel tuntuks saanud nimed.. awesome! J

Käisime veel Black mountain´si Telstra tornis, kus avanes uhke vaade linnale!

vaade tornist

Blowhole

Ülejäänud vahvamad kohad, me lihtsalt pm kappasime läbi.. kiire oli juba natuke :/

Järgmine eesmärk jõuda Sydney´sse aastavahetuseks. Käisime läbi veel tee peal olevad üksikud kohad nagu nt Kiama, kus nägime järgmisi kive nagu ikka.. Cathredal Rocks´e rannikul ja Blowhole´i, kus laine korral paiskus läbi koopa ja selles oleva augu mitu meetrit vett taeva poole. Suure laine päeval siis väga palju vett J Nägime veel väikseid toredaid kohti enne kui suurlinna jõudsime..nt Bulli vaatekoht jms. Aga need juba vähemolulised J

Cathredal Rocks

Sydney aastavahetus. OLI VÕIMAS! Kõige pealt linna autoga sisse saada oli jällegi hullumaja.. ja meil oli vaja lõunapoolt täpselt teisele poole linna saada. Sõitsime u 2h + lihtsalt ummikutes kõige otsemat ümber linna teed pidi, et teede eest maksma ei peaks jne. Ko-hu-taaav! Ok, Melbourne oli palju hullem aga siiski J

Kesklinnas

Jõudsime sõprade Epu, Rando ja Remi juurde, kelle juurde jõudsime me ka esimest korda Sydneysse jõudes. Tegemist on armsa Eesti perega, kelle juurde on enamus meie siinseid pakke jõudnud jõudnud. Nii tore oli neid jälle näha ja eesti keeles juttu rääkida oli ikka tõeline veider elamus jälle! Mihkel ei ole arvestatav.. :D teistega oli veider rääkida eesti keeles :D Saime oma asjad sinna jätta ning varsti ka linna poole teele asuda .. bussiga linna saamine ei olnud mingi probleem, rahvas oli juba sama päeva hommikul oma toolide ja söökidega parimad kohad ära võtnud ooperimaja ja silla vahetus läheduses niiet ülejäänud, kes jõudsid pärast 6te õhtul, pidid juba ilmselt kaugemale vaatepunktidesse jalutama hakkama. Aga inimesi oli tõesti hordide viisi.. tuhaneid ja tuhandeid.. ütlevad, et miljoneid! Keegi otseselt maha ei jooksnud aga kõik kesklinnas olevad teed olid suletud, Harbour Bridge samuti. Me käisime paljud kohad läbi ja kuna teadsime juba eelmisest seal käidud ajast ühte head kohta, kuhu minna vaatama, võtsime lihtsalt suuna sinna poole. Ei olnud liiga kaugel aga paras kõmpimine ikka J Jõudsime kohale, nägime täpselt tervet silda! Mida veel tahta J Igal poolt olid alkoholi tarbimist piiravad alad, isegi meilt võeti smuutid käest ära! SMUUTID, kurat :/ Mõne politseiniku nina pole puhta mahla lõhnaga ilmselt harjunud ja pidas seda tõeliseks alkolõhnaliseks keemiaks L ..ja jäimegi ilma joogita terveks õhtuks.

Pidime 2 h vms ootama ilutulestikuni.. polnud liiga hull arvestades, et mõned on seal terve päev oodanud J Mõni pani isegi lapse tooli peale, vihmavarju alla magama seal. Paar minutit enne tuleshõud, panid inimesed oma kõik kaamerad juba valmis ja hakasid kaasa elama.. silla peal lugesid numbrid 3-2-1 ja PAUGUD !!!! WOW, vot see oli ilutulestik.. vähemalt 20-30min järjest igast suunast tõeliselt võimsaid planeeritud paukke, sillal toimuv oli muidugi see põhiline! Lasti end tühjaks ära ja inimesed said väsinuna hakata koju vaaruma.. nüüd oli kõigil näost näha kindel eesmärk jõuda bussile vms- kojuu! Me rahulikult jalutasime keset suurlinna mässu ja möllu, keset autoteid ja kõrgeid tuledes säravaid maju.. rahulikult oma bussipeatuse järjekorra lõppu. Liiga kaua ei pidanud õnneks ootama.. 3ks jõudsime kenasti koju J ja tuppa madratsi peale magama.. 4 h magusat und ning ärkvele.. meil oli ju veel plaane enne Bundabergi tagasi jõudmist J Pidi jätma jällenägemiseni eestlastega ning suundusime Palm Beachi ja Olümpia pargi poole!

Palm Beachil käisime teada tuntud seriaali „Kodus ja võõrsili“ võttepaikka uurimas. Pole seda sarja juba aastaid vaadanud, kuid äratuntav oli ta oma põhirandade, rannakohviku ja vetelpääste maja poolest siiski! Ühtegi näitlejat läheduses ei näinud, ilmselt kõik ju puhkavad 1.jaanuar :D aga nägime ühte rannasõidukit nimega „Summerbay Surf Lifesaving Club“.. ametlikult on selle koha nimi ikkagi Palm Beach ja Summerbay on väljamõeldis. Vinge oli ikkagi näha seda tegevuskohta!

"Summerbay" rand

Oma lemmik aussi ujuja- Petria Thomase kätes

Olümpiapargist: 2000ndal aastal peeti siin ju Sydney olümpiamänge, praeguseks on sellest kogu võistluspargist väljakujunenud üldine spordikeskus, kus saavad tavainimesed sportimas käia. Meie käisime ilmselgelt ujumiskeskuses, mis oli Tohutuu! J Pilet ei olnud ka õnneks liiga kallis, kõigest 7 doltsi, 3-4 eurot umbes? Seal oli siis suur võistlusbassein, hüppeplatvormid ja veekeskus. Lisaks väljapanekud, kus saime oma käe-jala suurusi võrrelda suurujujate omadega (Klim, Thorpe, O´Neill, Thomas ja isegi Phelpsi omaga). Seal oli savisse tehtud jäljed koos autogrammidega. Pagana äge ikka! J Ma olin sillas, ilmselgelt J Nende käed-jalad on ikka tõsiselt suured .. täitsa labidad kui nii võtta J

Pärast seda võtsime suuna tuntud rahvuspargi Blue Mountain´si poole. Õnneks ei olnud see liiga kaugel ja oli ka üsna ligipääsetav ilma järskmägiste teedeta. 1.jaanuari kohta oli rahvast päris palju ikkagi. Blue Mountain´sil on kõige tuntumad „3 õde“ ehk siis 3 kivisammast.. kõik see vaade avaneb laudmaale ja uhkele kummipuude orule, mis on sinist õhkku paksult täis. Nimelt eukalüpt ehk kummipuu eritab gaasi, mis muudab õhu siniseks, seda oli hästi just seal näha J Käisime seal ringi, kus käia sai ja koht on igati väärt külastamist.. pärast apostleid on ta ikka pm sama võimas ikkagi J

Blue Mountainsi rahvuspark

delfiinid

Suund Newcastle´i poole ehk siis üles põhja poole tagasi J Käisime läbi mitmetest linnadest aga Mihklil sai juba isu otsa igast asjade nägemisest ja õnneks olime enamust juba näinud kah :/ Newcastle´s käisime rannaäärses Rock Poolis ujumas.. mis oli siis rannikuäärsetesse kividesse tehtud bassein, ookeani jahutava veega.. vanasti oli seal isegi nö 10 realine „võistlusbasseingi“.. üsnagi seal kõrval paarikümne meetri kaugusel nägime metsikuid delfiine ujumas.. suures kambas ja vaikselt vee peale tulles ja edasi minnes.. see oli tõesti vinge! Oleks tahtnud veel lähemalt näha.. lunisin tee peal Port Stephens´isse minemist, aussi delfiini pealinna, kus on kõige rohkem metsikuid delfiine ja kõige odavamad delfiini tripid aga .. ei .. kahjuks :/ Seekord oli Mihklil trippimisest kopp ees ja ta ei olnud enam kusagile nõus minema .. minu kahjuks jäi see nägemata.. lootsin, et ehk saab isegi delfiinidega ujuda.. aga mitte seekord siis ilmselt L Jõudsime Coffs Harbour´isse tagasi, koht, kuhu jõudsime rongiga pärast Sydneyt.. mustikaid korjama. Imelik oli tagasi olla ja mõelda, et rohkem kui aasta on juba möödunud sellest ajast.. käisime vanu asju vaatamas ja isegi farmi, kus töötasime. Midagi ei olnud muutunud.. mustika pakendamine käis „rõõmsalt“. Aga huvitav oli näha siiski! J

Newcastle´i Rock Pool

Laps "peseb" delfiini hambaid

Coffsis käisime ära ka Pet Porpoise Pool´is, kus pidi saama näha delfiini shõud, merilõvide (hüljeste) shõud ja ka usside ja väikeste pingviide tegemisi. See oli vääga vinge! Nägime, mis trikke delfiinid kõik teha oskavad ja hülged- see oli tõsiselt sõnatuksvõttev! Nii nii lahe..oleks tahtnud ehk filmide kõikke aga palju lahedam oli ise oma kahe silmaga kõikke näha kui vahtida samal ajal ka kaamerat :D Nad tegid ikka kõiksugu pallitrikke ja tagurpidi kahekordseid saltosid jne jne .. wow tõesti J nad on nii targad! Lisaks sai seal teha musipilte delfiiniga ja ka hülgega, mis pakkus tohutult emotsioone.. istud maha, hüljes Sinu kõrval ja hülgeõpetaja vaatab hülge poole ja viibutab sõrme Sinu suunas ja hüljes teeb Sulle põse peale musi..hoiab nii kaua vastu põske kuni pilt valmis ja saab selle eest väikse kala jälle J nii vahva! Sama asi oli ka delfiiniga! J Võimalus oli ka delfiiniga koos ujuda- kuradi kalli raha eest! 20min 4-5 inimest kas madalas basseinis sõbrustades või delfiiniga „ujudes“ vms.. oli 280-500 dol.. see on ju mingi 300+ eur? 20 minutit!! Ja see ei ole sugugi mitte individuaalne ettevõtmine 4-5 inimesega ! uskumatult kallis kahjuks.. muidu oleksin juba olnud peaaegu nõus maksma aga kahjuks või õnneks sel päeval enam vabu aegu pakkuda ei olnud.. alles järgmisel päeval.. aga järgmisel päeval oleme meie juba kaugel –kaugel sellest kohast. Saime sööta ka väikseid pingviine ja näha ussi shõud, mis oli päris asjalik. Mees rääkis austraalia madudest, kuidas nad ei lähe erinevalt aasia ja euroopa madudest sammude peale ära.. on sama koha peal. Mida teha ja kuidas ära tunda jne.. üllatav on see, et paljud kohalikud ei ole üldse teadlikud, mida teha ussi hammustuse või nägemise korral.. see peaks olema ju sama kindel kui ABC.. öeldi kaa, et kui ei tea, mis ussiga on tegu.. – ei tea Sa midagi ussidest ja mida edasi teha hiljem! .. ja alati paluti eemale minna ussist või lihtsalt paigal olla- mitte näppida! ..irooniline aga paar päeva hiljem saime teada,et 1 meie töökaaslane sai Red Belly blacki (1 mürgiseim austraalias) hammustada, sest püüdis teda mingi vahendiga eemale peletada kuidagi.

delfiini musi

Hülgelt sain ka ühe mopsu :)

Kogu ülejäänud tee „koju“ möödus sujuvalt.. nägime veel tuttavaid kohti..oma lemmik kohti Gold Coastil, ja Brisbane´i läheduses ning siin me jälle oleme.. tagasi Gin Gin´is, tsitruse farmis tööl.

Meie tripp kestis täpselt 16,5 päeva, mille jooksul sõitsime ära 5800 km! Nägime nii palju kui vähegi jõudsime.. olulisema nägime ära aga jube palju jäi ka nägemata.. kahetsema panevalt palju, mida oleks tahtnud veel näha! 2 nädalat selle jaoks on ikka naeruväärne aeg.. mind ajas see teadmine vahepeal pahurakski kui mõtlesin, et miks me otsustasime selle tripi kasuks..oleks võinud hiljem rahulikult näha.. ja käia.

Aga oli vaja tulla ju aastavahetuseks Sydney´sse ja jõuludeks Melbourne´i.. et said needki tehtud J Mine tea, võib olla enne kui oma tripi siin Austraalias lõpetame.. sõidame veel natuke ringi.. aga see juba kõik sõltub tulevast.. tööst ja ilmast jaa eluolust jne J Eks näeb..

Kokkuvõttes on Austraalia väärt nägemist, sõitmist ja käimist! Isegi kui elad autos ja raha on vähem.. ikka tasub minna ja sõitta! Ja ka meie lühitripp oli seda kõikke väärt, sest jõudsime tagasi kindlasse farmi tööle.. saime vaimset puhkust Gin Gin´st ja farmist eemal olemisest .. nüüd tuleb täiega edasi suruda,.. farmis muidugi, et ka järgmised tripid ära teha enne koju tulekut ja heal juhul võiks raha jääda natukenegi üle ka Eestis esimese nädala ära elamiseks nt! J .. heal juhul rohkem muidugi, kes teab, millal jälle tööle saab siis ju..

Panen siia veel nii palju pilte kui arvuti lubab mul siin laadida ning soovin teile kõigile maailma parimat uut aastat jällegi! Seikluste ja sõprade rohket! Ja varsti näeme J

Kallid- musid sulatavalt aussimaalt,

Lillu & Miku 2014

GIN GIN