Austraalia 2012 -2014: Jõulud ja rabelemine

10-26.detsember

Viimase 10ne päeva jooksul pole ma veel ühtki sissekannet blogisse teinud, ei ühtki uut pilti, puhtalt füüsilise väsimuse ja ajanappuse tõttu. Kogu eelmine nädal kulges raske töö tähemärgi all. Iga hommik endiselt 4-7 aeg üles, õhtul 9-10 aeg magama nagu ikka. Sai tegeldud ikka mustikate ja kurkkidega. Ausalt öeldes on väga kõrini juba mustikatest ja silme ees virvendab neist kui põõsast näha. Korjatud põõsad täituvad uute tumesiniste ja priskete mustikatega kõigest 2-3 päeva jooksul! Väga võimas- tööd on igastahes palju juba ning kogu aeg tuleb võidu teha. Mihklit motiveerib kiiresti korjama kõige rohkem just raha, mind aga see, et ma ei taha jätta india jumbudele (nad on tõesti õudsad tüübid siin) liiga palju korjata ja püüan nende eest veel kiiremini topsid täis saada. Eelmine nädal tegime jälle rekordeid, 1 päev korjasime kahepeale kokku lausa 52 4- liitrist bucketi täit. Jube- jube- jube! Mul läheb mustikate nägemisest küll süda kergelt pahaks juba ning mustika põllule eriti hea meelega enam ei kippu. Teeks kõiksugu muid töid juba.. nagu ikka.

Nädala lõpuks, pühapäevaks, olime nii väsinud.. olime plaaninud ainsal vabal päeval küll randa pikutama minna.. kuid majast kaugemale me ei jõudnudki, keha ja vaim on selleks ajaks nii väsinud lihtsalt, et pigem tegime lõunauinaku veel ja lihtsalt lebo.. lugesime raamatuid ja ei midagi erilist. Hommikul tegime 2h tööd ka.. seekord siis korrastasime maja ümbrust. India rahvas on tuntud oma mustuse poolest ju.. nende riik on üsna prügi all. Seda on ka meie maja ümbrus! Maja seisab ühest küljest nö tikkude peal ning selle alla on nad visanud kõiksugu pahna alates koera konservi topsidest kuni katkiste remondivahenditeni. Ümber ringi on ikka väga-väga palju prügi. Olen neid ka palju jälginud, kuidas nad prügiga ümber käivad. Ükskord olime omaniku pojaga tööl.. samal ajal kui meie ümber saepuru hunniku rügasime, siis tema limpsis oma Pepsi plastik topsi.. pärast viimast tilkka, viskas selle tuimalt üle õla.. mina, suured silmad peas, ropendasin mõttes inglise keeles, kuidas talle sellepärast halvasti öelda saaks. Hiljem kui lõpetasime, toppisin tema Pepsi topsi talle auto kasti kaasa ning maja juurde jõudes võtsin selle välja ning küsisin temalt konkreetselt ja etteheitlikult, et mis ta arvab kuhu ta selle Pepsi topsi tegelikult viskama peaks.. tüüp vaatas mulle vastu sellise pilguga, et mis see tema asi on, kuhu see tops omadega jõuab.. Ütlesin etteheitvalt ja konkreetselt, et ta peaks selle prügikasti panema, mitte üle õla oma põllule maha viskama.. ütles selle peale, et „aga viska siis“. J ning ei teinud teist nägugi.. ja see on kõigest 1 seik nende prügikultuurist. Kõik joodud topsid lendavad põõsasse. Maja ümbert võib kõiksugu jama leida ning meid pandi seda Mihkliga koristama. Noh, vabalt, mis seal ikka, esiteks töö tunnitasu tiksub ja samal ajal aitame selle „sitamaja“ korda saada veidi. (Järgmisel päeval oli juba kõik samasugune nagu enne koristamist). Aga tõesti see on õudne, kus nad siin elavad.. (õnneks on meie tuba väga korralik.. meil on ainult sipelgate kerge sisseränne läbi aknaaugu, muud midagi-veavad mu küpsiseid ja vahvleid siit minema). Lisaks neil on oma 2 mini prügimäge siin metsa all, mis on kilekoti kraami täis. (nt kurgitaimed kasvavad kilepakendite seest välja, need kuhu me saepuru sisse söötsime.. hiljem kõik vanad täidetud kotid rändavad sinna). Igastahes, iga kord kui näeme midagi prügiga seoses, siis kohe tahaks ikka halvasti öelda, sest need tüübid ei mõtle siin absoluutselt keskkonna peale (ilmselt nad pole kuulnudki taaskasutamisest, prügiKastidest, säästmisest jms).

Ühesõnaga oleme siin viimase nädalaga saanud aru, et mitte kunagi enam..me vähemalt püüame, et seda ei juhtuks.. me ei tööta india bossi alluvuses. Nunca mas! Tuleb välja, et neid tüüpe ei saa üldse usaldada! Esiteks nad ei pea aegades kinni, muudavad kogu aeg omavoliliselt reegleid, nad on täiesti otsustamatud tüübid, ebaviisakad ja haisevad.. matslikud ja süüdimatud. Ning KINDLASTI, kes uutest Austraaliasse tulijatest plaanib farmi tööle minna, siis ALATI tuleb kontrollida, kas teenitud raha ikka jõuab õigeaegselt ja kas üldse .. pangakontole. Ning, kes on kõigest 1-2-3 päeva tööl, tuleks küsida otse sularaha bossilt kätte.. sest töötajad vahetuvad siin kiiresti ja bossidel ei ole erilist süsteemi, et teada, kes kui palju korjas, millal ja mis tema pangakonto nr on! Tööandjaid ei saa usaldada.. tuleb ise kogu aeg uurida, mis on tunnipalk, millal palk kätte jõuab, mis kell täpselt tööga alustatakse jne jne. Väga lihtne on päkkeritele tünksi teha! Väga paljudele, kes meil siit nt läbi on käinud viimase 3 nädala jooksul, pole palk ilmselt kätte jõudnudki (panga arvele).. oleme olnud siin 4 nädalat ja meie palgaga läks ka ikka korralikult aega.. pidi ikka pidevalt meelde tuletama, et oleks aeg või muidu.. võeh!

Rääkides aegadest mitte kinnipidamisest siis .. tihti me lepime õhtuti kokku, et mis kell hommikul valmis peame olema.. Boss ütleb, et hommikul kell 8 hakame korjama, selleks ajaks olge valmis ning enne seda magage pikemalt, saate 7ni ju. OK, hommikul kell 5.15 kuuleme akna all samme, see on naistööline Sundval, kes kutsub „Michael-.. Michael.. – are you coming to packing blueberries??! – Where are you, im still waiting for you..!“ - GREAT! Nad elavad ühes suures majas koos, kõik indud ja nad ei suuda omavahel suhelda sel teemal, et mis kell meie siis valmis peaks olema.. muidugi me pidime end püsti ajama ja 10 minutiga lattu mustikaid pakendama minema, sest muidu on mingi arusaamatus jälle! Pidevalt me hakame kas oodatust palju varem või oluliselt hiljem tööle.. väsitav. Oskaks nad omavahel vaid suheldagi sel teemal J

Lisaks tuleb tõdeda, et palju on siin prantsuse ja saksa päkkereid.. lausa enamuses. Pole veel ühtki eestlast kohanud. Palju on kohalikke indusid, kes näevad ikka väga tsurkad välja- ausõna. Vahepeal lausa ehmatavalt. Nendega on kogu aeg jama meil.. kuna ühed elavad siin nüüd meie majas kaa. Pidevalt viivad meie kraami minema siit köögist.. nii muuseas arvavad, et nemad võivad ka kõikki meie ostetud asju kasutada ja kapis olevat toittu süüa jne. Ükskord kõndis 1 meie küpsistega minu nina alt minema.. küsisin kus ta nüüd nendega enda meelest minna mõtleb, ütles, et Major (boss) palus tuua talle need (mis Mihkel olevat lahkesti lubanud?!?).. teinekord kaob keegi neist meie nõudepesuvahenditega ära ning hetk hiljem avastan nad meie akna alt pudeliveega ja vahtus svammiga nõusid pesemas- Oi kui tore! Üks päev pesin põrandat köögis ning see ruum on esimene, kuhu majja sisenev inimene jõuab oma sopaste jalatsitega. Lõpetasin just pesu kui noor indu koll oma mega sopaste (õues just kallas paduvihma ja siin muutub punane saviliiv sopaks) tossudega plärts- plärts sisse kõndis! Õnneks ta ei jõudnud kaugele, sest ma seisin samal ajal pahase näoga mopp käes tema kõrval. Ja nad veel teevad näo, et nad ei saa inglise keelest aru.. samas kui oleme neid kuulmas küsimas küll inglise keeles jms. Vaatavad lamba näoga vastu ning ei liiguta karvagi, mõtlevad ilmselt, et mina olen loll hoopis. Toredad kaaselanikud- mis muud J Sakslastel on nendega hoopis rohkem jama, sest nemad elavad nendega ühes maja pooles .. indud elavad nende toa ukse ees (seal on 2 voodit ja mini kapp.. ei ust ega midagi- nagu koridoris elavad). Mõnikord sajavat lambist tuppa sisse ja „vaatavad ringi“. Lisaks pidavat kogu aeg wc-d täis laskma ning Karol olevat mitu korda seletanud ja näidanud, et nad nii ei teeks, sest majas on naisi ka ja ta ei kavatse iga kord vetsu minnes kõige pealt küürima hakata. Õudne arusaam igastahes.. ei oska neist midagi head arvata- kas nad on kõik sellised või??

Aga hmm.. midagi head ka? J Meil on meeletult palju lahedaid helisid siin õues.. mustikaid korjates teevad mõned linnud nt mõnda muusika remixi täitsa.. mõned huilgavad nagu šimpansid, teised krooksuvad kõrist vahetpidamata, kolmandad vilistavad niisama jne. Mõni vilistabki mõnda viisi ja nii uskumatuna kui see ka ei kõla- see hakab peas kummitama nagu pop lugu. Nüüdseks oleme me siin juba meeletult palju kängurusid ka näinud.. nad hüppavad siin igal pool ringi.. isegi mustika põõsaste vahel, käisime õhtul jalutamas maja ümbruses nii 500m raadiuses.. ning nägime vähemalt kümmet erinevat kängurut ringi hüppamas ja muru söömas. Oleme aru saanud, et nad pigem pelgavad inimese lähedust.. lähenedes või liigutades nad hüppavad kohe minema. Hääli nad ei tee üldse vist.. Väga kiftid loomad, kõrvad liiguvad ülitehniliselt ette ja kõrvale- plaks- plaks J Tahaks omale mõne ära kodustada, nunnu oleks J

Nüüd paar päeva on jälle möödas,.. see nädal sai otsa. Reedel tegime jälle pika päeva, lootes et nädalavahetusel ei tööta. Olime nii väsinud juba.. iga päev see nädal 10-12 tundi jutti, vahepeal ainult 30 min lõunapausi. Laupäeval oli meil kergem töö. Alustasime 5.15 hommikul kasvuhoones. Olime 4kesi, iga ühel oma käru vms asi ratastega sõiduvahend, kus me peal istusime. Sõitsime mööda kasvuhoone tee vahet edasi. Ühendasime kurgitaimi klõpsu ja nööriga ning sidusime noored taimed ümber nööri üles. Selline hea 6h tööd. Väga raske on ikka kui päike paistab peale. Väga väga kuum. Ja siis tuli kaua oodatud vihm! Meile pakuti just eelnevalt, et kui tahame, siis saame teise farmi minna mustikaid veel korjama aga vihm päästis meid täiesti.. vihmaga ei saa korjata ja taimede kuivamine võtab ka paar head tundi aega.. Ja nii oligi meil vaba õhtu!! Magasime 3-4 tundi lihtsalt.. täiesti zombiväsinud. Hiljem proovisime oma uut internetipulka- töötab! Vinge- nüüd meil on internet ka! J Sobib hästi! Saame kodustega suhelda vähemalt.

Pühapäev pidavat olema vaba päev- ei, töö päev. Töötasime siiski 7h veel.. kuna täna olid head prisked marjad ja tõesti täiesti täis põõsad, siis andsime tuld nagu vähegi jaksasime. Korjasime hea 23 topsi täis. Viimane võimalus üle 700 $ nädalas teenida.. ning tegimegi seda! Selle nädala teenistus jäi 723 $ ! Mis on selle töö kohta väga väga hea! Eelmised nädalad saime 300- 400- 500.. midagi ja nüüd üle 700 $.. aga töö tunde tuli ka ikka hunnikute viisi kokku. Marjade korjamise pealt on üsna keeruline rohkem saada. Selle hulka käib ka kurkkide tegevus ja pakendamise tunnid jne. Üsna jõhker. Ilmselt järgmine nädal on jälle kergem, sest jõulud tulevad ju ka peale.. nad tahavad ju ka puhata ja olla J Kuna teisipäev on meil vaba, siis plaanime teha mõnusa pikniku rannas kõige hea söögiga ning kahekesi. Saksa sõbrad juba broneerisid omale kõrval linnas hosteli toa, mis asub ranna ääres.. tahavad olla indudest natuke eemal- arusaadav kah. Afganistaani poiss jääb võib olla koju või läheb sugulase juurde Brisbane´i- ei tea kindlalt. Meid kutsuti ka Epu juurde jõulu õhtusöögile (Pärnu tuttav, kes elab perega Sydneys).. kahjuks see võtab jube palju aega ja raha, et tagasi Sydneysse sõitta siit L Muidu oleks superlahe.. seal ka teisi toredaid eestlasi koos nendega.

Eks näeb, kuidas meie jõulud nüüd kulgevad.. täna õhtul aga puhkame.

Esmaspäev, 24. detsember, boxing day (riigipüha), pidi tulema eeldatavasti lühike.. me eksisime rängalt järjekordselt- töötasime 12h! Võeh.. terve päev unistasime, et teeme kõigest paar tundi, pole hullu.. ja siis puhkame nagu jaksame, teeme jõulu sööki järgnevaks päevaks ja tsillime.. Ei, saime ikka mustikaid korjata, pakendada, kasvuhoones kurgi taimi nööri otsa keerutada.. õhtuks olime nii läbi, et suutsime aint vinguda ja ropendada oma ette. Ropendasime veel terve õhtu kui selgus, et meil pole majas vett enam- just, ei kraanivett, dušši vett ega midagi..Õhh! Mina sain eelnevalt dušši all käidud vaevaliselt nii et duššisegisti põhimõtteliselt purskas suvalisest suunast vett mu peale- nagu sülitaks. Hiljem tuligi välja, et vett pole. Nõusid pesta ei saanud ja Mihkel muhedalt naeratas, et tema oma on veel pärast tööd täiesti pesemata ja üleni higi-mustikane J Haaaa!!! Tore!!! Meie missiooniks sai Mihkli pesemine.. täitsime kanistrid vihmaveega, mis on meil kättesaadavas kohas.. mina ronisin duššikabiini kõrvale tooli otsa ning tilgutasin talle 3 liitrisest kanistrist vett kaela, tema samal ajal švammitas nagu jaksas :D .. ja mida imet, .. saigi kõigest 3 liitriga hakama! Vau! .. Saaks ma ka.. Meestel on ikka lihtne. Mh.

Vajusime nägupidi patja..

25.ndat detsembrit alustasime sellega, et magasime kella 10ni.. issand kui hea see oli..mitte keegi ei seganud und.. koer ei klähvinud (võib olla klähvis, vähemalt ei suutnud tähele panna suure väsimusega), ükski tsurka ei karjunud akna all meid tööle, õues polnud tormi.. jne. Mõnus, kuid see ei olnud piisav.. keha on nii väsinud, et ei saanud voodistki püsti.. mõtlesime päeva jooksul randa jõulupiknikule minna, kuid see venis kuni kella 2ni vähemalt. Vahepeal oli veel lisa uinak ning söögi ettevalmistamine. Söök tuli imehea: jõulusink, basiiliku kana, lehvikpasta Mihkli enda tehtud pestoga oma kasvatud basiilikutest (mis maitses, ausõna, nagu päris- veel parem!), lavašš, farmi kurgid ja Mihkli kasvatatud redised!! Ja hea vein muidugi! Pakkisime asjad seljakotti ning saime toidu boxigi kaasa. Randa saime sõber, Zeeshaniga (Afganistaani poiss), rääkisime temaga veidi aeg juttu ning nautisime ranna melu.. õhk oli soe, kuid pilved üsna tumedad.. kartsime, et varsti hakab sadama.. Mõne aja pärast võtsimegi suuna Woolgoolga järve poole.. kõndisime käsikäes mööda randa, kodinad seljas.. kohani, kus järv ja ookean pidid ühenduma. Ookean oli selleks ajaks tagasi tõmbunud.. jõe osa oli kadunud ning ei pidanudki veest läbi sumpama.. sobis! Leidsime ideaalse koha, kus oma lina maha saime panna.. ookeani ääres, vaatega veele, linnaosale ja järvele.. Korraks tundus, et hakab vihmagi veel sadama, kergelt tibutas juba.. tegime toidukarbid lahti ja otse vihmavarju alla igaks juhuks.. õhk oli õnneks soe ning vahepeal siiski näitas päikest ka.. eriti kui saime ära teha oma jõulupildid teile saatmiseks! J Veetsime kvaliteet aega rannas, kerge puhkus super hea toidu ja puuvilja cooniga, kulus nii ära lihtsalt! Kuulasime head raadiot ning püüdsime ettekujutada Eesti lumehangesid ja näpistavat külma.. keeruline kui ise samal ajal nii muhedas kohas aega veedad J Ühesõnaga tegemist oli luks kvaliteetajaga, mida me mõlemad nii väga vajasime.. saaks olla farmist eemal, indudest eemal jne jne.

Õhtuks, enne pimedat matkasime mööda järvekalda äärset metsarada kodu poole.. üli ilus, kuid veidi hämaramas pidi ikka silmad lahti hoidma, et usside jms asjade jaoks valvel olla.. et õigel hetkel jooksu panna J Jõuluõhtu oli üli rahulik, rikaste elurajoon oli üle ehitud igast vidinatega, akendest oli näha, et nii mitmedki jõululauad olid kaetud.. ja meie vantsisime oma teel farmi poole tagasi.. õhk oli soe-niiske ning lootsime kerget vihmagi. Pimedaks jõudsime koju.. siin läheb pimedaks kella 8ks õhtul juba. Pimekat ringi tiirutamist enam ei toimunud.. pidi olema valmis järgmiseks tööpäevaks jällegi.. õnneks sadas terve öö kõvasti vihma ning hommikul lootsime, et täna ei tööta.. kahjuks töötasime ikka aga pausidega.. ja nii ta läheb siin edasi hetkel J ..

Hetkel oleme plaaninud, et 31.detsembri õhtu veedame kõrval linnas, Coffs Harbouris ilmselt. Vaatame minisaarelt ilutulestikku.. teeme veel poolteist nädalat tööd ning pärast seda ostame auto, et enne 13ndat jaanuarit siit minema sõitta. Mõnda aega ehk puhkame siin ja naudime veel teistmoodi Woolgoolga elu.. randa ja ilma ning siis sõidame J

Seniks soovime teile aga mõnusaid jõule pere ja sõprade seltsis, muhedat vana-aasta lõppu ning nautige pehmet lund ja jääujumist meie poolt ka! J

Järgmise kirjutamiseni siin kaugel eksootilisel maal..