10-26.detsember
Viimase 10ne päeva jooksul pole ma veel ühtki sissekannet blogisse teinud,
ei ühtki uut pilti, puhtalt füüsilise väsimuse ja ajanappuse tõttu. Kogu
eelmine nädal kulges raske töö tähemärgi all. Iga hommik endiselt 4-7 aeg üles,
õhtul 9-10 aeg magama nagu ikka. Sai tegeldud ikka mustikate ja kurkkidega.
Ausalt öeldes on väga kõrini juba mustikatest ja silme ees virvendab neist kui
põõsast näha. Korjatud põõsad täituvad uute tumesiniste ja priskete mustikatega
kõigest 2-3 päeva jooksul! Väga võimas- tööd on igastahes palju juba ning kogu
aeg tuleb võidu teha. Mihklit motiveerib kiiresti korjama kõige rohkem just
raha, mind aga see, et ma ei taha jätta india jumbudele (nad on tõesti õudsad
tüübid siin) liiga palju korjata ja püüan nende eest veel kiiremini topsid täis
saada. Eelmine nädal tegime jälle rekordeid, 1 päev korjasime kahepeale kokku
lausa 52 4- liitrist bucketi täit. Jube- jube- jube! Mul läheb mustikate
nägemisest küll süda kergelt pahaks juba ning mustika põllule eriti hea meelega
enam ei kippu. Teeks kõiksugu muid töid juba.. nagu ikka.
Nädala lõpuks, pühapäevaks, olime nii väsinud.. olime plaaninud ainsal vabal
päeval küll randa pikutama minna.. kuid majast kaugemale me ei jõudnudki, keha
ja vaim on selleks ajaks nii väsinud lihtsalt, et pigem tegime lõunauinaku veel
ja lihtsalt lebo.. lugesime raamatuid ja ei midagi erilist. Hommikul tegime 2h
tööd ka.. seekord siis korrastasime maja ümbrust. India rahvas on tuntud oma mustuse
poolest ju.. nende riik on üsna prügi all. Seda on ka meie maja ümbrus! Maja
seisab ühest küljest nö tikkude peal ning selle alla on nad visanud kõiksugu
pahna alates koera konservi topsidest kuni katkiste remondivahenditeni. Ümber
ringi on ikka väga-väga palju prügi. Olen neid ka palju jälginud, kuidas nad
prügiga ümber käivad. Ükskord olime omaniku pojaga tööl.. samal ajal kui meie
ümber saepuru hunniku rügasime, siis tema limpsis oma Pepsi plastik topsi..
pärast viimast tilkka, viskas selle tuimalt üle õla.. mina, suured silmad peas,
ropendasin mõttes inglise keeles, kuidas talle sellepärast halvasti öelda saaks.
Hiljem kui lõpetasime, toppisin tema Pepsi topsi talle auto kasti kaasa ning
maja juurde jõudes võtsin selle välja ning küsisin temalt konkreetselt ja
etteheitlikult, et mis ta arvab kuhu ta selle Pepsi topsi tegelikult viskama
peaks.. tüüp vaatas mulle vastu sellise pilguga, et mis see tema asi on, kuhu
see tops omadega jõuab.. Ütlesin etteheitvalt ja konkreetselt, et ta peaks
selle prügikasti panema, mitte üle õla oma põllule maha viskama.. ütles selle
peale, et „aga viska siis“. J ning ei teinud teist nägugi.. ja see on
kõigest 1 seik nende prügikultuurist. Kõik joodud topsid lendavad põõsasse.
Maja ümbert võib kõiksugu jama leida ning meid pandi seda Mihkliga koristama.
Noh, vabalt, mis seal ikka, esiteks töö tunnitasu tiksub ja samal ajal aitame
selle „sitamaja“ korda saada veidi. (Järgmisel päeval oli juba kõik samasugune
nagu enne koristamist). Aga tõesti see on õudne, kus nad siin elavad.. (õnneks
on meie tuba väga korralik.. meil on ainult sipelgate kerge sisseränne läbi
aknaaugu, muud midagi-veavad mu küpsiseid ja vahvleid siit minema). Lisaks neil
on oma 2 mini prügimäge siin metsa all, mis on kilekoti kraami täis. (nt kurgitaimed
kasvavad kilepakendite seest välja, need kuhu me saepuru sisse söötsime..
hiljem kõik vanad täidetud kotid
rändavad sinna). Igastahes, iga kord kui näeme midagi prügiga seoses, siis kohe
tahaks ikka halvasti öelda, sest need tüübid ei mõtle siin absoluutselt
keskkonna peale (ilmselt nad pole kuulnudki taaskasutamisest, prügiKastidest,
säästmisest jms).
Ühesõnaga oleme siin viimase nädalaga saanud aru, et mitte kunagi enam..me
vähemalt püüame, et seda ei juhtuks.. me ei tööta india bossi alluvuses. Nunca mas!
Tuleb välja, et neid tüüpe ei saa üldse usaldada! Esiteks nad ei pea aegades
kinni, muudavad kogu aeg omavoliliselt reegleid, nad on täiesti otsustamatud
tüübid, ebaviisakad ja haisevad.. matslikud ja süüdimatud. Ning KINDLASTI, kes
uutest Austraaliasse tulijatest plaanib farmi tööle minna, siis ALATI tuleb
kontrollida, kas teenitud raha ikka jõuab õigeaegselt ja kas üldse ..
pangakontole. Ning, kes on kõigest 1-2-3 päeva tööl, tuleks küsida otse
sularaha bossilt kätte.. sest töötajad vahetuvad siin kiiresti ja bossidel ei
ole erilist süsteemi, et teada, kes kui palju korjas, millal ja mis tema
pangakonto nr on! Tööandjaid ei saa usaldada.. tuleb ise kogu aeg uurida, mis
on tunnipalk, millal palk kätte jõuab, mis kell täpselt tööga alustatakse jne
jne. Väga lihtne on päkkeritele tünksi teha!
Väga paljudele, kes meil siit nt läbi on käinud viimase 3 nädala
jooksul, pole palk ilmselt kätte jõudnudki (panga arvele).. oleme olnud siin 4
nädalat ja meie palgaga läks ka ikka korralikult aega.. pidi ikka pidevalt
meelde tuletama, et oleks aeg või muidu.. võeh!
Rääkides aegadest mitte kinnipidamisest siis .. tihti me lepime õhtuti
kokku, et mis kell hommikul valmis peame olema.. Boss ütleb, et hommikul kell 8
hakame korjama, selleks ajaks olge valmis ning enne seda magage pikemalt, saate
7ni ju. OK, hommikul kell 5.15 kuuleme akna all samme, see on naistööline
Sundval, kes kutsub „Michael-.. Michael.. – are you coming to packing
blueberries??! – Where are you, im still waiting for you..!“ - GREAT! Nad elavad ühes suures majas koos,
kõik indud ja nad ei suuda omavahel suhelda sel teemal, et mis kell meie siis
valmis peaks olema.. muidugi me pidime end püsti ajama ja 10 minutiga lattu
mustikaid pakendama minema, sest muidu on mingi arusaamatus jälle! Pidevalt me hakame
kas oodatust palju varem või oluliselt hiljem tööle.. väsitav. Oskaks nad
omavahel vaid suheldagi sel teemal J
Lisaks tuleb tõdeda, et palju on siin prantsuse ja saksa päkkereid.. lausa
enamuses. Pole veel ühtki eestlast kohanud. Palju on kohalikke indusid, kes
näevad ikka väga tsurkad välja- ausõna. Vahepeal lausa ehmatavalt. Nendega on
kogu aeg jama meil.. kuna ühed elavad siin nüüd meie majas kaa. Pidevalt viivad
meie kraami minema siit köögist.. nii muuseas arvavad, et nemad võivad ka
kõikki meie ostetud asju kasutada ja kapis olevat toittu süüa jne. Ükskord
kõndis 1 meie küpsistega minu nina alt minema.. küsisin kus ta nüüd nendega
enda meelest minna mõtleb, ütles, et Major (boss) palus tuua talle need (mis
Mihkel olevat lahkesti lubanud?!?).. teinekord kaob keegi neist meie
nõudepesuvahenditega ära ning hetk hiljem avastan nad meie akna alt pudeliveega
ja vahtus svammiga nõusid pesemas- Oi kui tore! Üks päev pesin põrandat köögis
ning see ruum on esimene, kuhu majja sisenev inimene jõuab oma sopaste
jalatsitega. Lõpetasin just pesu kui noor indu koll oma mega sopaste (õues just
kallas paduvihma ja siin muutub punane saviliiv sopaks) tossudega plärts- plärts sisse kõndis!
Õnneks ta ei jõudnud kaugele, sest ma seisin samal ajal pahase näoga mopp käes
tema kõrval. Ja nad veel teevad näo, et nad ei saa inglise keelest aru.. samas
kui oleme neid kuulmas küsimas küll inglise keeles jms. Vaatavad lamba näoga
vastu ning ei liiguta karvagi, mõtlevad ilmselt, et mina olen loll hoopis.
Toredad kaaselanikud- mis muud J Sakslastel on nendega hoopis rohkem jama,
sest nemad elavad nendega ühes maja pooles .. indud elavad nende toa ukse ees
(seal on 2 voodit ja mini kapp.. ei ust ega midagi- nagu koridoris elavad).
Mõnikord sajavat lambist tuppa sisse ja „vaatavad ringi“. Lisaks pidavat kogu
aeg wc-d täis laskma ning Karol olevat mitu korda seletanud ja näidanud, et nad
nii ei teeks, sest majas on naisi ka ja ta ei kavatse iga kord vetsu minnes
kõige pealt küürima hakata. Õudne arusaam igastahes.. ei oska neist midagi head
arvata- kas nad on kõik sellised või??
Aga hmm.. midagi head ka? J Meil on meeletult palju lahedaid helisid
siin õues.. mustikaid korjates teevad mõned linnud nt mõnda muusika remixi
täitsa.. mõned huilgavad nagu šimpansid, teised krooksuvad kõrist
vahetpidamata, kolmandad vilistavad niisama jne. Mõni vilistabki mõnda viisi ja
nii uskumatuna kui see ka ei kõla- see hakab peas kummitama nagu pop lugu. Nüüdseks
oleme me siin juba meeletult palju kängurusid ka näinud.. nad hüppavad siin
igal pool ringi.. isegi mustika põõsaste vahel, käisime õhtul jalutamas maja
ümbruses nii 500m raadiuses.. ning nägime vähemalt kümmet erinevat kängurut
ringi hüppamas ja muru söömas. Oleme aru saanud, et nad pigem pelgavad inimese
lähedust.. lähenedes või liigutades nad hüppavad kohe minema. Hääli nad ei tee
üldse vist.. Väga kiftid loomad, kõrvad liiguvad ülitehniliselt ette ja
kõrvale- plaks- plaks J Tahaks omale mõne ära kodustada, nunnu
oleks J
Nüüd paar päeva on jälle möödas,.. see nädal sai otsa. Reedel tegime jälle
pika päeva, lootes et nädalavahetusel ei tööta. Olime nii väsinud juba.. iga
päev see nädal 10-12 tundi jutti, vahepeal ainult 30 min lõunapausi. Laupäeval
oli meil kergem töö. Alustasime 5.15 hommikul kasvuhoones. Olime 4kesi, iga
ühel oma käru vms asi ratastega sõiduvahend, kus me peal istusime. Sõitsime
mööda kasvuhoone tee vahet edasi. Ühendasime kurgitaimi klõpsu ja nööriga ning
sidusime noored taimed ümber nööri üles. Selline hea 6h tööd. Väga raske on
ikka kui päike paistab peale. Väga väga kuum. Ja siis tuli kaua oodatud vihm!
Meile pakuti just eelnevalt, et kui tahame, siis saame teise farmi minna
mustikaid veel korjama aga vihm päästis meid täiesti.. vihmaga ei saa korjata
ja taimede kuivamine võtab ka paar head tundi aega.. Ja nii oligi meil vaba
õhtu!! Magasime 3-4 tundi lihtsalt.. täiesti zombiväsinud. Hiljem proovisime
oma uut internetipulka- töötab! Vinge- nüüd meil on internet ka! J Sobib hästi! Saame kodustega suhelda
vähemalt.
Pühapäev pidavat olema vaba päev- ei, töö päev. Töötasime siiski 7h veel..
kuna täna olid head prisked marjad ja tõesti täiesti täis põõsad, siis andsime
tuld nagu vähegi jaksasime. Korjasime hea 23 topsi täis. Viimane võimalus üle
700 $ nädalas teenida.. ning tegimegi seda! Selle nädala teenistus jäi 723 $ !
Mis on selle töö kohta väga väga hea! Eelmised nädalad saime 300- 400- 500..
midagi ja nüüd üle 700 $.. aga töö tunde
tuli ka ikka hunnikute viisi kokku. Marjade korjamise pealt on üsna keeruline
rohkem saada. Selle hulka käib ka kurkkide tegevus ja pakendamise tunnid jne.
Üsna jõhker. Ilmselt järgmine nädal on jälle kergem, sest jõulud tulevad ju ka
peale.. nad tahavad ju ka puhata ja olla J Kuna teisipäev on meil vaba, siis
plaanime teha mõnusa pikniku rannas kõige hea söögiga ning kahekesi. Saksa
sõbrad juba broneerisid omale kõrval linnas hosteli toa, mis asub ranna ääres..
tahavad olla indudest natuke eemal- arusaadav kah. Afganistaani poiss jääb võib
olla koju või läheb sugulase juurde Brisbane´i- ei tea kindlalt. Meid kutsuti
ka Epu juurde jõulu õhtusöögile (Pärnu tuttav, kes elab perega Sydneys)..
kahjuks see võtab jube palju aega ja raha, et tagasi Sydneysse sõitta siit L Muidu oleks superlahe.. seal ka teisi
toredaid eestlasi koos nendega.
Eks näeb, kuidas meie jõulud nüüd kulgevad.. täna õhtul aga puhkame.
Esmaspäev, 24. detsember, boxing day (riigipüha), pidi tulema eeldatavasti
lühike.. me eksisime rängalt järjekordselt- töötasime 12h! Võeh.. terve päev
unistasime, et teeme kõigest paar tundi, pole hullu.. ja siis puhkame nagu jaksame,
teeme jõulu sööki järgnevaks päevaks ja tsillime.. Ei, saime ikka mustikaid
korjata, pakendada, kasvuhoones kurgi taimi nööri otsa keerutada.. õhtuks olime
nii läbi, et suutsime aint vinguda ja ropendada oma ette. Ropendasime veel
terve õhtu kui selgus, et meil pole majas vett enam- just, ei kraanivett, dušši
vett ega midagi..Õhh! Mina sain eelnevalt dušši all käidud vaevaliselt nii et
duššisegisti põhimõtteliselt purskas suvalisest suunast vett mu peale- nagu
sülitaks. Hiljem tuligi välja, et vett pole. Nõusid pesta ei saanud ja Mihkel
muhedalt naeratas, et tema oma on veel pärast tööd täiesti pesemata ja üleni
higi-mustikane J Haaaa!!! Tore!!! Meie missiooniks sai Mihkli pesemine..
täitsime kanistrid vihmaveega, mis on meil kättesaadavas kohas.. mina ronisin
duššikabiini kõrvale tooli otsa ning tilgutasin talle 3 liitrisest kanistrist
vett kaela, tema samal ajal švammitas nagu jaksas :D .. ja mida imet, .. saigi
kõigest 3 liitriga hakama! Vau! .. Saaks ma ka.. Meestel on ikka lihtne. Mh.
Vajusime nägupidi patja..
25.ndat detsembrit alustasime sellega, et magasime
kella 10ni.. issand kui hea see oli..mitte keegi ei seganud und.. koer ei
klähvinud (võib olla klähvis, vähemalt ei suutnud tähele panna suure
väsimusega), ükski tsurka ei karjunud akna all meid tööle, õues polnud tormi..
jne. Mõnus, kuid see ei olnud piisav.. keha on nii väsinud, et ei saanud
voodistki püsti.. mõtlesime päeva jooksul randa jõulupiknikule minna, kuid see
venis kuni kella 2ni vähemalt. Vahepeal oli veel lisa uinak ning söögi
ettevalmistamine. Söök tuli imehea: jõulusink, basiiliku kana, lehvikpasta
Mihkli enda tehtud pestoga oma kasvatud basiilikutest (mis maitses, ausõna,
nagu päris- veel parem!), lavašš, farmi kurgid ja Mihkli kasvatatud redised!! Ja
hea vein muidugi! Pakkisime asjad seljakotti ning saime toidu boxigi kaasa. Randa
saime sõber, Zeeshaniga (Afganistaani poiss), rääkisime temaga veidi aeg juttu
ning nautisime ranna melu.. õhk oli soe, kuid pilved üsna tumedad.. kartsime,
et varsti hakab sadama.. Mõne aja pärast võtsimegi suuna Woolgoolga järve
poole.. kõndisime käsikäes mööda randa, kodinad seljas.. kohani, kus järv ja
ookean pidid ühenduma. Ookean oli selleks ajaks tagasi tõmbunud.. jõe osa oli
kadunud ning ei pidanudki veest läbi sumpama.. sobis! Leidsime ideaalse koha,
kus oma lina maha saime panna.. ookeani ääres, vaatega veele, linnaosale ja
järvele.. Korraks tundus, et hakab vihmagi veel sadama, kergelt tibutas juba..
tegime toidukarbid lahti ja otse vihmavarju alla igaks juhuks.. õhk oli õnneks
soe ning vahepeal siiski näitas päikest ka.. eriti kui saime ära teha oma
jõulupildid teile saatmiseks! J
Veetsime kvaliteet aega rannas, kerge puhkus super hea toidu ja puuvilja
cooniga, kulus nii ära lihtsalt! Kuulasime head raadiot ning püüdsime
ettekujutada Eesti lumehangesid ja näpistavat külma.. keeruline kui ise samal
ajal nii muhedas kohas aega veedad J Ühesõnaga tegemist oli luks
kvaliteetajaga, mida me mõlemad nii väga vajasime.. saaks olla farmist eemal,
indudest eemal jne jne.
Õhtuks, enne pimedat matkasime mööda järvekalda
äärset metsarada kodu poole.. üli ilus, kuid veidi hämaramas pidi ikka silmad
lahti hoidma, et usside jms asjade jaoks valvel olla.. et õigel hetkel jooksu
panna J Jõuluõhtu
oli üli rahulik, rikaste elurajoon oli üle ehitud igast vidinatega, akendest
oli näha, et nii mitmedki jõululauad olid kaetud.. ja meie vantsisime oma teel
farmi poole tagasi.. õhk oli soe-niiske ning lootsime kerget vihmagi. Pimedaks
jõudsime koju.. siin läheb pimedaks kella 8ks õhtul juba. Pimekat ringi
tiirutamist enam ei toimunud.. pidi olema valmis järgmiseks tööpäevaks
jällegi.. õnneks sadas terve öö kõvasti vihma ning hommikul lootsime, et täna
ei tööta.. kahjuks töötasime ikka aga pausidega.. ja nii ta läheb siin edasi
hetkel J ..
Hetkel oleme plaaninud, et 31.detsembri õhtu veedame kõrval linnas, Coffs Harbouris ilmselt. Vaatame minisaarelt ilutulestikku.. teeme veel poolteist nädalat tööd ning pärast seda ostame auto, et enne 13ndat jaanuarit siit minema sõitta. Mõnda aega ehk puhkame siin ja naudime veel teistmoodi Woolgoolga elu.. randa ja ilma ning siis sõidame J
Seniks soovime teile aga mõnusaid jõule pere ja sõprade seltsis, muhedat vana-aasta lõppu ning nautige pehmet lund ja jääujumist meie poolt ka! J
Järgmise kirjutamiseni siin kaugel eksootilisel maal..