Austraalia 2012 -2014: March 2014

Kohe alustuseks tuletan meelde, et piltide peale klõpsates, näeb neid ka suuremalt :)
Sorri kvaliteedi pärast, paljud on tehtud telefoniga.

Hei- hei! Pole endast ammu teada andnud siin veebi blogimaailmas, kuid täna saab see jälle tehtud! Oleme endiselt elus ja terved ning rabame tööd nagu jaksame. Vabandust, et ei ole blogi väga pikalt kirjutanud aga kui aus olla siis ma olen ikka üks entusiastitu laiskvorst selle koha pealt küll ja Mihkel isegi ei mõtle selle peale, et võiks kirjutada midagi J See lihtsalt võtab liiga pagana kaua aega ja aeglane internet rikub ära kõik olemasolevad närvid. Seega püüan ka seekord jälle teha ülevaatliku tripi läbi meie viimase 2,5 kuu. Kui nii mõelda, siis ega me polegi midagi peale suure töö teinud.. ups.

Oleme endiselt Queenslandis, Gin Gin´is, juba viimased 7 kuud. Õudne! Tean, et see on jube pikk aeg- isegi meeletu kui arvestada seda kui kaua me Austraalias oleme olnud (peaaegu 17 kuud). Töötame ikka ja endiselt selles samas Queenslandi suurimas tšitrusefarmis. Kui jaanuari alguses oma jõulupuhkuselt naasime, oli seal ainult meie 2 kui bäkkerit ja u max 15 kohalikku töötajat, kelle seas on ka 2 noort toredat nepaalikat. Elu oli rahulik ja üsna kindel, ei kartnud oma koha pärast tööl, sest teeme head tööd ja uusi töötajaid siis ei võetud veel.

Viimased 7 kuud, mis oleme seal farmis olnud.. on ikka tõesti pikad olnud. 7 kuud farmis- kas seda üldse on võimalik ette kujutada? :D meist on saanud täismaakatest farmerid. Põhi kehakateteks päeva jooksul on üsnagi väga tolmused päikese käes kulunud, päikesekreemist plekiliseks ja auguliseks tõmmatud riided, mis linna inimese keeles on siis „prükkari kaltsud“ ilmselt J Õnneks ei ole me ainsad kollid, kes nii ringi käivad seal J Farmis töötades kuluvad riided ikka meeletul kiirusel.

Mihkel granadille sidumas

Ja nüüdseks oleme kokku puutunud vist tõesti kõiksugu farmitöödega. Super selle puhul on see, et oleme saanud teha kõige mitmekülgsemaid töid, mida ühes farmis teha annab. Oleme saanud istutada puid ja taimi, hooldada neid, välja tõmmata neid, pruunida neid (harvendada üleliigsetest okstest) vehkides sae ja tangidega edasi tagasi, thinnida neid (ehk siis tõmmata ära kõik päikese käes kõrbenud ja liiga varased või hilised, suured ja väiksed, rikutud viljad puudelt--mõnikord tundub nagu me püüaksime miljoneid M&M´si komme puudelt ära tõmmata), kaevata aukke istutamist vajavatele puudele (kuni 150 aukku päevas!), panna poste passionfruit´idele (granadill, sain nüüd teada, mis see eesti keeles ka on), traktoriga mööda farmi ringi sõitnud, korjanud sidruneid, laime, mandariine, apelsine.. rohinud ja puhastanud ingvereid, pakkinud kõiksugu vilju shedis (kuuris), oleme pannud häid elusaid bugse (putukaid) puude külge, mis tapavad halvad.. hooldanud granadilli taimi, sidunud ja mässanud nendega. . pannud sipelgasoola taimedele, püganud väikseid mandariini puid pallideks,.. issand ja mida kõikke veel! Väga väga palju erinevat tööd ühesõnaga! Oleme farmi ala ristipõikki läbi trampinud, trotsinud nii tapvalt kõrbekuuma kui ka üleni läbivettinud paksu vihmast ilma.. viimast olen kõige rohkem ka nautinud J

Mina traktorit juhtimas

Ja Mihkel oma sõiduvahendiga

Märtsi keskpaigas liitus meie farmikambaga veel u 15 bäkkerit Rootsist, Prantsusmaalt, Inglismaalt, Šotimaalt, Aasiast. Iga viimnegi päev käib farmist läbi vähemalt samapalju bäkkereid, kes tööd otsivad. Õnn tabab neid, kes on keskmisest pikemad. Peale vaadates tundub, et rohkem neil erinevaid kriteeriume küll ei esitata. Sellest on kahju.. sest ei taha nagu negatiivne, ülbe või isekas tunduda.. aga tööle võetakse vahepeal ikka tõesti igasugu veidrikke, kes ei jaga mingit matsu, mida tegema peab, isegi kui neile seletatakse korralikult ära ja näidatakse mitu korda ette ka veel.. siis mõni korjab ikka ettejuhtuvaid puid ja täiesti oma naljaka süsteemi järgi, jättes maha palju vilju, mis korjamist vajavad.. ühesõnaga tehakse täielikku omaloomingut! Lohakaid, laiske ja niisama jutuajajaid on seal ikka paras punt! Nii mõnigi pliks näeb ämblikke esimest korda ja ei julge pead üldse puudesse pista.. aga no siin on vaja töötada tihti nii, et 50%-100% sinust on puu sees, et kõik vajalik kätte saada! Vahepeal tuleb päris palju ehmatavat kiljumist, mis meile juba üsna palju iroonilist nalja pakub. Mõnikord mõtlemegi, et miks meie üldse püüame kohusetundlikult ja hästi töötada kui tundub, et peale lähevad hoopis need suure suuga laisad lobisejad, kes tööd ei oska teha ja kellele peab ühte töö ülesannet mitu korda ette näitama (isegi kohalikele emakeele valdajatele!).

Vasakult: Itaalia, Inglismaa x2, Saksamaa, Holland, Eesti, Saksamaa, Itaalia /
Alt Vasakult: Itaalia, Korea

Miks neid töölt lahti ei lasta? (mitte neid, kes pildil on) – hea küsimus.. keegi ei tea. Ilmselt ei jõua nende lohakus ja ebakvaliteetne töö tegemine bosside silmi ja kõrvu. Miks? Surutakse silmad kinni, et pole hullu? – ei tea. Endast hakab kahju igastahes.. ei tea, miks meid eestlasi, on üle külvatud kohusetunde ja töökusega.. (tegelt tean, aga siiski). „kes kaugele sõuab, see kaugele jõuab“ – ma loodan! Ilmselt tänu sellele oleme kaua seal farmis olnud J Muidu töö üle ei tasu kurta, sest on ka väga armsaid kaastöötajaid, töö on tõesti väga vahelduv, organiseeritud, hea palgaga ja tip-top! Ilmselt või pigem kahtlemata 1 parim, kergeim farm Austraalias! J

laimid

Siin räägivad kohalikud töökaaslased peamiselt ainult joomisest, pidudest, eelmise õhtu pubis käigust, suitsu keeramiset, kalastamisest.. ilmast. Mitte millestki neist, mida me teeks. Mõnikord räägib mõni tegelane ikka sellist juttu, et Vau, „OMG“- tekib küsimus, kust see kõik küll tuleb :/ Keegi ei lasku sügavamatesse teemadesse. Bäkkeritest töökaaslased muljetavad peamiselt sellest, kus nad ööbivad, kuidas töö leidsid, kus trippi alustasid, kus käinud on, mida varem korjanud, kes nad on.. mis nad oma kodumaal tegid.. need, kelle inglise keel ikka väga katkine on, nendega väga vestlust alustada ei viitsi, ei tasu ära.. meile pole nii palju lõuna ja smoko (10-20min pausi) pause antud, et raisata oma suud millelegi peale kiire söömise ja käbeda wc-s käimise.

mandariini korjamine

Ja oleme aru saanud, et maa inimestele ikka väga meeldib siin maksimaalselt töötades suurt raha kokku ajada, ilma seda reaalselt kulutamata millelegi muule peale alkoholi, narksi ja kallite autode. Eriti just maa noortele.. vanemad mõtlevad küll rohkem perele ja loomadele, keda vaja sööta jms.. nt meil töötab ja elab 1 meievanune noormees juba viimased 7 aastat siin farmis, kelle raha kulub peamiselt alksile ja narksile, vaba aeg farmi tulevate bäkkeritest inglannade sebimisele ja ta pole mitte kunagi käinud Gin Gin´st kaugemal kui 200-300 km. Teenib ta siis 40- 55 tunniste nädalatega üle 1300 dol, mis on u 860 eur (nädalas!). Tore või mis J Noored inimesed lihtsalt koguvad.. ja koguvad, reaalsete väljavaadete, plaanideta.

1 suurim faktor, kuidas me nii kaua aega oleme seal TEGELIKULT vastu pidanud, on see, et meie aadressiks EI olegi enam „Valge Ford Falcon Wagon Australia“J J J !!!!!

Bäkkerite elamine rest areal

Mis tähendab, et ei elagi enam autos ja kas üldse elasime? J Elasime eelmise aasta augusti lõpust kuni jaanuari alguseni täiesti autos, nii nagu selle maa bäkkeritele on tavaline J Tean juba, mida nii mitmedki inimesed sellest kõigest arvavad, aga mul on üsnagi ükskõik ja ütlen selle täitsa välja! Siin maal on see täiesti tavaline ja normaalne igas vanuses reisijatele.. nii bäkkeritel kui ka kohalikel reisisellidel ja ISEGI vanemal generatsioonil, kes tihti peale müüvad maha oma olemasolevad majad jms, et soetada endale karavan ning sellega üle Austraalia ringi reisida J Ja neid on – OI KUI PALJU!

Karavanpaat 2 in1 :) beat that! :)

Miks nad seda teevad? Sest siin maal osatakse oma elu nautida ja on võimalust seda päriselt ka teha.. Austraaliat kipuvad räsima tormid, üleujutused, ulatuslikud põlengud jne.. mis ajavad inimesed oma kodudest välja.. ja lihtsaim viis edasi elada on see, et ostetakse omale karavan ja sõidetakse vajadusel sellega kusagile edasi, kus on jälle parem J Kuna palju raha on juba hinge all, siis pole ka sellepärast vaja nii väga muretseda. Mõnedki inimesed leiavad, et lihtsaim ja odavaim on isegi minna elama lausa karavaniparkkidesse, kus ehitatakse karavan kokku väikse minimajaga ja nii elataksegi oma imelist ja igapäevast elu J No problem- no worries! Eestlased sellist asja ette ei kujuta kui ise ei näe J Panen alla poole erinevaid pildi valikuid ka sellest J

Kuidas meie need 4,5 kuud autos hakama saime? – imeliselt, üllatavalt hästi! Eelmise aasta kevadel kui elasime autos 5-6 nädalat, siis me läksime ikka püsti hulluks seal! Aga seekord läks kuidagi täiesti valutult nagu.. harjusime ära ja uues autos oli ka rohkem ruumi ja mugavam. Endiselt on meil autos taguistmed alla aetud ja täispikkuses madrats sees. Asjad panime kõik paari minutiga esiistmetele, akendel ees isetehtud kardinad, kahel aknal peal spets võrksokid (mida siin maal igalpool poodides müüakse) nii et õhk tuli kenasti läbi. Elasime Gin Gin´i rest areal (puhkealal), kus võib ööseks jääda.. kuid mitte elama J .. vahetasime iga öö kohti ja tegime näo, et oleme seal esimest korda J .. olemas oli joogivesi, wc, kraanid. Dušši all käisime peale tööd kohalikus ujulas tasuta, elektrit saime kohaliku raamatukogu ees olevast päikesepaneelist .. lihtne! Ha haa.. kujutan ette kui ajuvabalt see kõik kõlada võib aga no tõesti on palju raskemaid ja nõmedamaid asju, mida teha kui see :D Iga õhtu saime teha oma BBQ-d värskes õhus ja no mõnus! Iga nädalavahetuseti sõitsime ranniku äärde, Burnett Head´si väiksesse karavaniparkki puhkama. Bundabergist kogusime nädalavarujagu süüa ja nii oligi J Kuna vihmahooaeg oli dets-märts peale hakanud (kuigi vihma pole siin pm üldse olnud see hooaeg), siis otsustasime mingit kodukest omale otsida.

Kuna Mihkel väga põdes alguses selle maine pärast, mis ta autos elamisest saab, siis leidsin selle toreda ja paikkapidava tsitaadi elu kohta, mis ka tema mõttemaailmale ja arusaamale natuke mõjus: „Ma poleks saanud oma elu elada nii, nagu ma seda tegin, kui ma oleks pidevalt muretsenud selle pärast, mida inimesed öelda võivad“ (Ingrid Bergman) J

Esimesel jaanuari tööpäeval tuli meie juurde üks meie kaastööline, farmi mehaanik, kes küsis, kas otsime ikka omale kodu.. ta pakkus välja, et võime tema pere juurde elama minna J Olime varem nende juures korra käinud, sest ta oli nõus meie auto enne Lõuna – Austraalia reisi üle vaatama ning saime hästi läbi tema naisega jne, ja inimesed on siin ikka tõesti uskumatult vastutulelikud ja sõbralikud.. sama mees on meie autoga päris mitu korda tegelenud ja täiesti tasuta, küsimata mitte midagi selle eest!

maja ees on Teapot tree, mis on kõiksugust nänni täis, seal on
vähemalt 30-40 erinevat teekannu, sellest ka nimetus :)

6.jaanuar leidsime omale siis Kodu järgnevateks kuudeks! Elame ikka Gin Gin´i külje all, maal, künka otsas, ilusa vaatega orule! J Maja on üliarmas ja kodune, raske ette kujutada midagi paremat siin!

Naine on Saksamaalt pärit medõena töötav Regina ja mees meie farmi mehaanik Rex! Reg ja Rex on tõeliselt armas ja ülisõbralik paar, mõlemad on 45 aastased ning ülinooruslikud nii vaimselt kui välimuselt! Klappisime omavahel kohe J Jutt voolas ja nalja kui palju.. oleme neile nagu uued välismaised lapsed nüüd J Nende endi poeg on 26ne Luke ja tütar 19ne Tracey, kumbki kodus enam ei ela ja saime Tracey suure uhke lameteleriga toa omale kasutamiseks J

Regina ja Rexiga Mihkli sünnipäeva õhtul :)

Pärast rasket tööpäeva end piparmündi jäätisega premeerimas

minitäkuke Flash, tagaplaanil ülejäänud hoovi pande

Lisaks kõigele on neil siin heas mõttes nagu loomaaed! See tähendab, et neil on 1 superarmas pika valgekarvaline kass Snowball, kes ongi nagu päris Lumepall!! (siin majas siis täitsa nagu minu kass juba, sest ülejäänud on pigem haisupallidest koerteinimesed J), siis 2 „kogu aeg näljast koera“ Chester ja nooruke känguru moodi hüplev plika Jarda, 2 musta lehma Harry ja Mowey (eesti keele siis hellitavalt öeldes Muruniidukikene), 2 väikest tujukat ja ülbet minitäkku Flash ja Lightning, kes kogu aeg omavahel kaklevad + kuldkala + erinevad troopilised ja vähemtroopilised linnud, kes meil siin verandal hakkliha söömas käivad+ väiksed wallabid, kellele siin mäe külje peal muru näksimas meeldib käia .. + mõni ussike, kes on lähedusse sattunud! Võib olla keegi veel, kes hetkel pähe ei tule.. J

Loomadest veel nii palju, et ussid on siin muutunud ikka väga tavalisteks nähtusteks.. kui päeval ussi näeme, siis isegi ei maini seda kusagil pärast.. nii normaalne. Tööl oleme neid näinud 3-4 korda nii et keegi pistab puu seest korjates välja hüpates kõvasti kisama.. siis saad aru, et seal vist oli keegi.. kuna silm neid madusid peale vaadates kohe ei erista, siis ega ei panegi tähele enne kui miski kahtlast end liigutab vms.. seni pole õnneks ma ühtegi ussipuud ise korjama sattunud veel! Ei karda küll enam nii palju aga ehmatus on ikka esialgu üpris suur nii J Peamiselt on meil olnud siin peenikesed rohelised puu ussid.

Meie piirkonna maod siis :)

Koduski siin 2 tükki maja ümber ringi käinud.. 1 väga varahommik 4-5 ajal kihutas Rex pimedas majast välja.. käis ära.. ja tuli tagasi, suur kast käes ja sees mingi jubedam uss.. käis tõi paari km kaugusel elava sõbra juurest ussi ära.. tema julgeb. Kihutas nii varakult ära, et me mõtlesime, et teab, mis emergency nüüd lahti on.. aga ta tõi jah ainult selle ussikese ära. Ei mingit paanikat! Eestis tehtaks sellest ilmselt esikaane lugu kui uss kusagil ringi redutab.. ja siis ka ülepaisutatud :D

Elamistasuks on meil nö väiksed kodutööd, mida me vahepeal teeme. Nt mina söödan kõikki loomi varahommikul enne tööle minemist ja pärast tööd, mõnikord koristamine, lillede kastmine, mõnikord teeme süüa jms.. Mihkel võtab asja tõsisemalt ja on teinud siin valmis ühe vaatepingi loomade aedikusse, kus Reg saab loomi söötes jalga puhata, siis parandanud igasugu majas olevaid kõikvõimalikke vidinaid ära alates ukse käepidemete vahetamisest kuni arvutile interneti panekuni välja.. no igastasju.. + tagus kirkaga aeda veel trepiastmed valmis.. ehitas koos Rexiga loomadele kuuri valmis.. no kõiksugu J Ma olen nagu see looderdis siin temaga võrreldes! Õnneks pole nad otseselt öelnud, et Peame midagi tegema, pigem hoiavad meid.. aga teeme, sest siis oleme siin elamise vähemalt natukenegi välja teeninud J

Pärast tööpäeva loomi söötmas

Mihkel ja Rex tööd tegemas

Nüüd viimasel ajal on kodutöödega raskeks läinud, sest oleme töötanud viimased 3-4 nädalat jutti ilma puhkepäevadeta.. ja koju jõudes oleme ikka täitsa sussid, nii et Mihkel läks 1 päev magama juba pool 7 õhtul. Täna on kolmas puhkepäev selle aja jooksul, sest vihmatorm tuli peale ja saime koju jääda. Selleks puhuks kirjutan ka selle blogi valmis. Muidu vabadel päevadel püüame puhata nii palju kui võimalik.. vahepeal vaatasime ära kõik Big Bang Theory osad- no lihtsalt geniaalne sari! :D

Sünnipäevalaps oma sidrunikoogi ja 25 küünlaga :)

Vahepeal oli ka Mihklil siin sünnipäev- tähistasime 25ndat väga tagasihoidlikult, sest päeva veetsime ikka ja jälle tööl ja pärast seda ka .. tegime perele õhtusöögi ja kuna sel päeval sai ka 2 kuud siin elamisest, siis kinkisime neile tänutäheks kingitusi J Vahepeal teeme väga armsaid võib öelda ka romantilisi õhtusööke verandal siin.. õues on soe, veranda küünlaid täis, õues kottpime, taevas paksult tähti täis (no see taevas, mis siin on- see on hoopis midagi muud kui Euroopas, igas mõttes!- nii öösel kui ka päeval). Ühesõnaga tegime rahuliku tähistamise J

Vahepeal käis pere ka Austraalia külje all oleval Norfolk´i saarel puhkamas.. nädalakese saime olla täitsa omapäi nende kodus, elada nagu päris täiskasvanud oma loomadega.. hea vaheldus nii neile kui ka Meile! J

Kaua veel plaanime siin olla?

Kõigest 10 nädalat püüame veel tööl vastu pidada.. see on jube pikk aeg aga loodetavasti läheb lennates nagu seni. Palju tuleb veel pingutada ja raskem on veel ees (sidrunite korjamine metall redelitega suuuurtelt puudelt bin´i peale –ehk siis nii palju kui korjad, nii palju saad palkka aga alla 2 kasti ei tohi korjata)- vot see on rabelemine ja see metall redel.. edasi-tagasi , puu sisse, sealt välja.. jääb kinni okstesse- tõmba lahti.. terve see aeg omal u 15 kilone kott rinna-kõhu peal.. võeh! Iga päev 8h piina ühesõnaga! J

Seni oleme sidruneid rahulikult korjanud, tunnipalgale.. peas kummitamas Fools Gardeni lugu Lemon Tree.. sisu ei lähe tööga üldse kokku aga kummitama hakab ikka alati J

1.juuniks on meil ära ostetud Brisbane- Christchurch ( Uus-Meremaa lõuna saare) lend. Plaanis 3 nädalat Uus-Meremaal kämpervänniga ringi tiirutada ja seda vapustavat maad avastada.. ja seda lõpuks ometi meie kaua unistustes püsinud kämpervänniga, mis on ka juba bookitud! 23.juuni võtame Uus- Meremaa põhja saarelt Aucklandist suuna Indoneesia saare, Bali poole.. et seal natuke edasi trippida..

Kõik ülejäänu teel tagasi koju.. on veel lahtine.. uurime ja puurime,... maid mida külastada seal kandis on lihtsalt nii palju ja nad kõik on uskumatult odavad maad, kuhu oleks hea lihtne kohe minna.. kui et kunagi teiselt poolt maakera suure raha eest kohalde lennata.. seega peame veel mõtlema kuidas ja nii.. sest aeg sunnib meil tagasi kodumaal olema hiljemalt augusti alguses!

Nii et kõik, kes seda blogi hetkel loevad ja mõtlevad, et on mingeid soovitusi, kogemusi vms Kagu Aasia, Indoneesia, Malaisia suhtes.. ootan soovitusi J Kulub ära ma arvan! J

Seni aga võtame veel Austraaliast maksimaalse, pingutame nagu jaksame, et saada reisi raha kokku .. ideaalis tahaks ju omale inimese riided ka jälle selga osta jms .. ja Eestis elamiseks.. onju ka vaja natukest..

Igastahes.. me loeme juba pm päevi, millal võtame suuna jälle tagasi koduse Euroopa poole ja tahaks nii väga tagasi koju.. tahaks näha oma inimesi, kaugeks jäänud sõpru, veel kaugemaks jäänud peret, oma igatsetud tööd, oma nunnut KASSI !!! Tahaks matsutada verivorsti pohlamoosiga, sültti ja sealiha.. ja issand kuidas tahaks kohupiima kreemi, Rakvere pihvi ja muid nämmasid asju.. hernesuppi ja kilu.. ja Tallinna peenleiba ja Jassi seemneleiba .. ja Kalevi komme.. ja .. ja.. jaaaaa.... ee.. jaa.. tahaks hüpata pommi jäisesse talvisesse vette.. ujuda pikalt veeõuduste vabas järves .. ja issand kui mõnus on see pilvine taevas- kui te vaid teaks ja suudaks ette kujutada :D See kuumus- siin maal.. on ikka JÕHKER !!!! Iga hommikul kohustulik asi .. mökerda end päikesekreemiga läikivaks ja kata maksimaalselt ära, muidu on .. pärast 15min päris karm kõrbehais üleval ja nahk on otsesesmõttes nagu vähil..

Selle riigi mõnud siis..

Kuumal päeval pärast tööd autot pesemas, Mihkel edvistab oma mangoga :)
Pane tähele kui kõrbenud on see loodus meie taustal !

Nüüd tuli lõpuks viimased 1,5 päeva Austraaliale hiiglaslik vihmapilv ka peale.. inimeste veetünnid täituvad jälle joogiveega.. muru muutub ehk natuke rohelisemaks, loomad saavad veel natuke süüa.. ja ehk leevendab seda ühte karmimat põuda üle pikkade aastate jällegi! Inimeste näol on näha seda õnnejoovastust kui vihma sadama hakab, nad on valmis šhampapudelid lahti lööma, tähistamaks seda suurt õnne! Arutatakse, mitu millimeetrit vihma nende alal maha sadas jne :) Just näitas uudistes, kuidas meie lähedal tuli viimase 2 päevaga maha üle 500mm- mis on täiega palju vihmavett! Aga inimesed ikka rõõmustavad :) ikkagi suurim vihm sel kuival vihmahooajal.

Vihmatorm jõuab kohe meie peale, terve parem pool oli täpselt sama hall nagu pildil parema poole nurk,.. terve taevas, see oli uskumastu vaade!

Meie meeles on siin maal on see pilvine taevas ja vihm ikka tõeliseks õnnistuseks.. ok mitte siis kui ta päris üleujutavaks muutub.. aga siiski J Vihmavesi maitseb siin super hästi, see on põhiline ja puhtaim inimeste joogivesi ! J

Seniks aga kuni me siin ära kõrbenud veel ei ole, siis tervitame ikka ja endiselt siit kuivpõuaselt maalt! Varsti näeme kallid! J

Lillu ja Miku,

Gin Gin 2014 märts

Kes magab telgis, autos, vägonis, vännis.. tasta rest area

See tegelane jooksis meil autos ringi- geko

Käisime Boolboonda tunnelis nahkhiiri kaemas

Keegi Elab karavanipargis nõnda uhkelt:)

Täiesti tavaline sõiduvahend ja bäkkeri kodu Austraalias :)
PS, pane tähele neid känguru raudu auto nina küljes.. need on vähemalt 60+ % -l autodest siin maal.

Passionfruit ehk granadill eesti keeles

Granadilli põõsad, mida hooldasime alates postide panemisest, istutamisest kuni peatse korjamiseni

Granadilli imeline õis!

Rex rohelise puu ussiga

Rahulik päevakangelane :)

Ei saanud ka käsi eemal hoida :) õnneks ta pole mürgine :)

Mihkel enda tehtud pingiga :)

Ideaalne rinnuliujuja Chester :)

Naabri mangofarm ..mm :)

Mihkel paigaldas lõpuks oma tooli maasse ! :)

Meie õue ala, mille Mihkel niitis kõik traktori ja trimmeriga ära.. seda on veel, mida pildilt näha pole :)

Iga hommikune lemmik mägi, kust avaneb tavaliselt meeletult ilus vaade kaugetele mägedele.. mõni hommik sukeldume mäest alla sõites otse uttu! :)

armas SNOWBALL !!! :) (Lumepall)

Vaade kodu verandalt orule :)

Kuldkala siis :)

Kallis Vero saatis mulle vahepeal siin hiiglama paki Kalevi komme maiustamiseks !! :)

Mihkel kirkaga treppe raiumas :)

Dragonfruit- eesti keelne nimi teadmata :) Maitseb nagu ehtne seep :)

Selline uskumatu lind siis.. esialgu puud vaadates ei pannud
tähelegi..ja seal oli neid veel 2.. teist nägin alles hiljem..
oli selle kõrval pm!

Sõber konn, vihmaga ummistavad need sellid kõik vihmaveetorud
ja krooksuvad nagu ruuporiga

Hommikul kell 5 vaade verandalt :) Ei unune küll kunagi !

Üks päev korjasin siis sellise asja - ideaalselt poolitatud mandariin :) Ei värvinud ise!

See on lihtsalt uskumatu, mida loodus teha suudab :)

Meie troopika linnud :)

Suure vihmaga autos kinni- lõbus :) aga ikka positiivne :) .. mõni hetk hiljem olid plätud auto alt paar meetrit edasi ujunud :)

Algsed granadilli taimed, mida sidusime mööda poste üles.. suurema osa nädalast..sest neid on seal saduuuu.. ja istutame veel..
PS: see sama koht oli eelmine aasta veebruaris 10m üleujutuste vee all paariks päevaks.. !!!

Siin maal on hästi näha, kuidas torm peade kohale sõidab !

Mihkel laime korjamas

Selleks oli vaja rõngast, millest laim läbi ei tohi mahtuda.. liiga väikseid korjata ei tohi.. seega peab kogu aeg kontrollima, et vili oleks ikka piisavalt suur..

Laimid!

Laimi korjaja Mihkel :)

Hommikul 6-7 ajal tööle jõudes :)

Shedis (kuuris) pakendamas

Shedi osa, kus kaste lindilt vastu võetakse

Kastide osa, mida Mihkel tavaliselt teeb seal

Mina olen üks pakendajaist.. mõned peavad olema teatud mustriga kastid :)

Osa laime, mida hiljem ükshaaval kastidesse mustrisse pakendame

Ja sealt tulevad SIDRUNID ! :)

Masin loeb viljad automaatselt suuruse järgi kastidesse :) Mina pean neid siis läbi uurima, et halbu vilju seal poleks, kaane peale panema ja lindile lükkama :)